Day #570

siin olemise, Au Pair olles, üks raskemaid asju on jätta head aega oma sõpradega. inimestega kes on olnud osa su elus nii kaua, ent ometi mitte piisavalt kaua. see mõte, et ma ei tea millal ma neid jälle näen on mulle nii raske.
ma teadsin, et kui ma temaga hüvasti jätsin, et mulle jõuab see kõik kohale alles hiljem. ja see hiljem on nüüd. ta on mulle nii palju toeks olnud. ja ma ei suuda uskuda, et ma ei saa talle enam lihtsalt külla sõita. see on nii paganama raske. jaa ma tean, et ma näen teda jälle kahe kuu pärast, aga see pole enam see sama. kõik on teisiti.  ja see on see mis mulle haiget teeb.

ma vihkan hüvasti jätte.



kuidas ma selle kõigega kahe kuu pärast hüvasti jätan kui ma juba praegu nii kohutavalt end tunnen?

Day #562

okei. ma kirjutasin kõigest puhkusel olles, sest tean, et see võtab nii meeletult aega ja kuna aega mul vahepeal seal oli, siis otsustasin oma elu lihtsamaks teha, mille üle ma end nüüd tänan.


SAN FRANCISCO
Okei. Alustan algusest ka. Pühapäeva õhtul alustasime oma teekonda Dulles lennujaamast Aliciaga. Leppisime teiste tüdrukutega kokku, et nad võtavad meid peale, kuna nad olid seal varem jõudnud. Ma nägin välja nagu suvitaja. Lend möödus okeilt, kui välja arvata viimased poolteist tundi, kus mul oli süda nii paha ja tundsin et kõik tuleb üles. Kell oli oma pool kümme õhtul kui kohale jõudsime. San Franciscost ootasin ma palju, ent kartsin ka, et see linn ei vasta mu ootustele. Ikka ja alati on nii, et sul on kõrged ootused ja siis pettud. Ma ei tahtnud San Franciscos pettud. Õhtul käisime sõitmas, et saada head vaadet tulesäras linnast. Mida me tegelikult ei nii väga ei saanudki. Nägime Golden Gate Bridge'i mis pimedas on vaevu nähtav. 
Allpool on siis pilt kuidas Golden Gate Bridge pimedas välja näeb. Kui ma seda siis nägin, hakkasin ma meeletult kartma, et ma ma pettun. Sest ma olen tahtnud seda silda näha nii kaua.

Ma koostasin listid linnadega kus mida näha. ja selle järgi me käisimegi. 
Esmaspäeva hommikul esimeseks peatuseks oli Pier39. Mis on suht mere ääres ja näed Alcatraz saart. hästi tuntud on ka merehüljeste poolest.

Järgmiseks peatuseks oli Queen Wilhelmina Tulip Garden Golden Gate pargis. Ja kuidagi nii koduse tunde tekitas nähes seda tuuleveskit ja ma olin super elevil.

 Siis käisime ära Baker Beach'il et saada üli hea vaade Golden Gate Bridge'st. Ja see oli see hetk kus ma armusin sellesse linna jäägitult. Ma ei suutnud uskuda et ma olen seal ja näen kõike seda. Nii uskumatu, et ühe silla nägemine teeb mind nii õnnelikuks.

 Sõitsime edasi et saada uks vaade hasti lahedalt Golden Gate Bridge'st. Pani ikka ahhetama küll! nagu photoshop.

Eksisime vahepeal ära ka aga nägime sellise kupli moodi ehitist ja muidugi sai auto peatatud ja pilte teha. See on asi mis mulle roadtripi juures meeldib et kui tahad saad suvalt auto kinni pidada ja ringi vaadata. Nime ma kahjuks ei mäleta. korraks nagu postkaardil kusagil vilksas läbi.

Lõuna plaanisin Pikniku Mission Dolores Pargis kus avanes meile vaade Painted Ladies. Kes on Full House teleseriaali näinud, mis kui ma ei eksi on tehtud 90ndatel ja need majad on nii populaarsed ja alati nägid seal. Mulle nii õudsalt meeldis ja see oli koht kus ma kindlasti ära käia tahtsin. Nii tore oli lihtsalt istuda ja nautida. 

Viimaseks peatuseks oli Hidden Garden Steps mis minu meelest pole nii üldtuntud aga ma kui kunsti inimene olin nii elevil. Ei pettunud. Nii lahe oli. 

SAN Fransiscol on hasti huvitav arihidektuur. Hasti omanäoline ja ülimalt armas. Mullenii meeldisseal ringi sõita 

mägedes oli süda :)
Ja siis algas teekond Lia vanemate poole mis on San Franciscost nelja tunni kaugusel.
Kõik hullult pabistasid, kuna ma polnud neid kunagi kohanud ja värki, aga ma olin kindel et Lia vanemad peavad olema lahedad kui neil temasugune tütar on. Liat ise seal polnud. Jõudsime sinna kuskil 9 paiku. Ja see hetk kui nad ukse avasid ja meid tervitasid., teadsin ma et ei pea pettuma. Nad tervitasid meid  ülimalt soojalt. Pärast oma asjade ära panemist sõime õhtust ja jõime veini. Nii mõnus oli. Nad on super armsad. Ja hästi hoolitsevad. Toit oli super maitsev. Ja see maja on nii armas. Sa tunned seda kodusoojust mis seal on. Hommikul tegid nad meile kohvi ja hommikusöögi. Ja siis Lia ema andis meile lõunasöögi ka kaasa mis oli nii super kena. Me ei suutnud neid ära tänada kõige eest!!!! Lia ema isegi andis mulle 2 paari pükse ja pusa kuna ma ei võtnud neid kaasa sest ei oodanud et seal nii kulm on. Super armas. Jätsime hüvasti ja teekond Las Vegasesse võis alata.







LAS VEGAS Vegas on ümbritsetud mitte millestki. Keset kõrbe. Kui me seal "welcome to fabulous Las Vegas" Märgi alla jõudsime ei tundud ma ootusärevust ega midagi. Tuuline linn. Pettusin selles linnas kui nüüd päris aus olla. Kasiinod ja lihtsalt peatänav mis on täis väikseid versioone neist suurtest linnadest. See oli lahe aga mitte midagi mulle. Ma pole nii linnainimene. Õhtul läksime vaatama veeshõud mis muidugi oli tühistatud. Ma olin pettunud. Me otsustasime välja mitte minna. nii vara oli vaja hommikul teele asuda. Käisime hotelli kasiinos mängimas ja ma ei saanud mitte midagi aru mis kuidas käis.aga no ja. hea et ära käidud sai.

GRAND CANYON
see päev oli kohutav. Kõik läks metsa mis metsa minna andis. Hommik algas Las Vegasest Grand Canyoni poole teel. Ma olin super elevil. üks mu suurtest unistustes oli näha Grand Canyoni. Me eksisime ära just enne parki sisenemist. Ja mina, kohutavalt põikpäine nagu ma olen, keeldusin tagasipööramast teelt mis nö parki sisse viima oleks pidanud (mis hiljem selgudes oli õige tee aga vale pööre). Kruusatee. Kohutavalt aukus ja kõik. Sõitsime u 40min kuni ma lõpuks hakkasin teisi kuulama et tagasi pöörata. 2 tundi aja kadu. Tühistamine Antelope Canyoni tuuri aja ja tõstmine järgmisele päevale. 
Grand Canyonit nähes pidin endalt küsima kas see ongi kõik? Kas seda ma nii kaua näha tahtsingi. ärge saage minust valesti aru. Mulle meeldis see. Aga seda hetke kus ma oleks ahhetanud, polnud. Ma olin pettunud. Ja nii ka kõik mu reisikaaslased. See on meeletu suur. Tagasi teel GPS juhatas meid järjekordselt mitte kuhugi. Põdrad ületasid suvalt teed ja kõik oli tsill.

ANETLOPE CANYON
Pidime ajakava järgi kolmapäeval Barstow'is ööbima ja hommikul San Diegossse sõitma, aga kuna tõstmine Antelope Canyoni neljapäevale siis sõitsime alles neljapäeva hilisõhtuks San Diegosse, pidime muutma plaane. 

Neljapäeva hommik algas paljutõotavalt. Peatusime mägede keskel olevas külakeses. Mul ei saa kunagi küllalt mägede vaatamisest. Sõitsime Antelope Canyonisse mööda imeilusat maastikku. Inimasustusi praktiliselt pole ümber. Aga Punased mäed ja selline Kõrb on ümberringi. Ja ma lihtsalt nii armastan seda. Lihtsalt nii kaunis. Pean vaeva nägema et kaamerat mitte kohuaeg haarata ja pilte tegema kukkuda


.

 Antelope Canyon. Jõudsime sinna ja ma nii kartsin et ma pettun ka selles. Ma närveerisin korralikult. giidid viskasid nalja mis kergendas õhkkonda. Kui me tasakesi treppidest alla minema hakkasime siis juba mulle meeldis se palju rohkem kui Grand Canyon. Mis sest et polnud mitte midagi näinud. Alla jõudes ma lihtsalt ahhetasin. Seda on nii raske kirjeldada kui vapustav see oli. See kuidas Valgus alla kiirgab mööda neid punakaid oranže seinu on lihtsalt midagi enneolematut. Ma sättisin koguaeg oma kaamerat, et saada perfektse valgusega pilt ja et anda edasi võimalikul täpselt seda ilu. Ma ei liialda kui ütlen et ei suutnud lihtsalt piltide tegemist lõpetada. Oma 400-500 pilti klõpsisin tunni ja 15min jooksul. Kohuaeg oli kõik nii ilus. Küsisin vahepeal ühelt giidilt mis valgus, mis programm, mis kõik peab olema et saada veel paremat pilti. Ta ütles mulle ka kus ja kuidas on hea koht pildi klõpsimiseks. vahepeal nad tahtsin minu eest ise pilti teha, aga ma ei võta kellegi teise pilti oma nime alla. autoriõigused. mulle ei meeldi lihtsalt. ma tahan ise teha, ja neile vahepeal see vist väga ei istunud. olid üllatunud igaljuhul kui ma ütlesin, et ma tahan ise. Meile kõigile nii meeldis. See pole nii tuntud kui Grand Canyon aga ma soovitan kindlasti seda pigem külastada kui Grand Canyonit.

Ja üks pliksidest avastas et seal lähedal on Horseshoe Bend, ainult 9minutit Antelope Canyonist. Ja Nii me siis seal ka ära käisime. Alicia jäi autosse, ta ütles et ta ei hooli, et ta on tüdinenud sellest maastikust. 

See oli lihtsalt vapustav. See kuidas see jõgi seal Voolas oli vapustav. See on ka kindlasti midagi mida ma soovitan vaatamas käia, kui sinna satute. 

ja siis pärast sõitsime San Diegosse mis oli ingi 9h sõitu. Ütlemata korralik.

ma sõitsin viimasena, öösel. ja nii hull oli. kohutav. 

üks pliksidest ei sõitnud. siis pidime kolmekesi sõitma. millega ma üldse ei arvestanud.

SAN DIEGO
reede hommikul käisime rannas ja downtownis. Millega ma muidugi oma mälu kaardi täis suutsin klõpsida. Ja No mul ei olnud nagu midagi teha kui uus osta. Ikkagi kaks päeva veel. San Diego meeldis mulle palju rohkem kui Las Vegas. selline hasti armas. Kahju et päev rannas ära kadus (algse plaani kohaselt pidime rannapäeva neljapäeval tegema).

LOS ANGELES
siis sõitsime Los Angelesse. Sõit oli suht kohutav. Meeletult palju liiklust oli. Hotell oli meil suht kesklinnas. Kus me siis ära käisime. Sõitsime Hollywood signi juurde mis oli üle ootuste väike. Mul polnud mingeid erilisi ootusi selle linna suhtes. Mis oli hea. Aga jaa. Teed olid kohutavalt kitsad kui ülesse sõitsime. Hasti ilusad ja omapärased majad. Sõitsime võimalikult lähedale sellele märgile. Jalutasime veits.

 Ja siis käsime ära Walk Of Fame'il. Ei ole Midagi nii üli lahedat kui me ootasime. Oli kah. Palju tuttavaid nimesid ei näinud nagu.

 Ja siis LACMA kus me mõned pildid klopsisime. Mulle õudsalt meeldis. Alicia torises et mulle pole midagi rohkemat vaja kui vastama tulla tulesid :D

 tahtsin minna Griffith Observatory'isse samal õhtul aga osad kas ei hoolinud voi siis taheti järgmisel päeval see ära teha, millega ma ka siis nõusse jäin. Uks terve päev oli teha asju. Õhtul seadsime end mugavalt sisse ja ma lihtsalt pidin veits valja minema. Tahtsin jooksma minna aga kartsin et oleksin tahtnud pilte teha nähes midagi lahedat. Läksin jalutama. Telefoni jätsin hotelli kuna aku oli suht tühi. Alicia vaatas küll nagu lolli.suht hilja oli. Ja nii ma siis jalutasin. Nii hea oli üle nädala aja lihtsalt üksi olla. See park kus ma jalutama läksin oli ümbritsetud kodututest. Telgid mööda silda. Sellised kummaliselt kahtlased pundid olid pargis kus ma mööda jalutasin. Kõhe ei olnud. Kuigi vahepeal mingid suvalised tüübid hõikasid küll "oo Baby" nii palju ma läbi kõrvaklappide kuulsin. Aga see vaade sellele tulesäras linnale oli lihtsalt nii super. Kulutasin meeletult aega piltide klõpsimiseks. Käisin üles alla et saada head pilti. Olin ülimalt rahul, 

Laupäeva hommikul alustaime oma teekonda suht varakult nagu alati. Esimesena käisime ära Walt Disney Concert Hall'i kaemas. Uuh. Meeletu suur. 

Ja siis sõitsime Expostition Park'i roosiaeda vaatama. Aga teel sinna jäi pliksidele silma uks super lahe kunstiteos millele me ka juurde läksime. 

Aga roosiaed oli lihtsalt nii lahe. Mulle nii õudsalt meeldis. Pliksidel oli suht suva. Nad ei olnud nii vaimustuses. 

Ja siis jälle Walk Of Fame. Ja hasti lahe tänav. 

Jätmiseks peatuseks oli Beverly Hills. Meeletult ilusad majad oma palmipuude säras. üks ilusam kui teine.

 Ja kuna meil aega nii palju üle jäi otsustasime randa minna. Hasti ilus mägine vaade ja Santa Monica Pier. Lesisime seal oma 2 tundi millega ma suutsin paikese põletuse saada. Aga nii mõnus.

Lõpuks läksime päikeseloojangut vaatama tagasi Santa Monica Pier'ile pärast ühe pliksi lennujaama viskamist. Peaaegu et magasime maha. Liiklus selle koha peal oli kohutav ja parkimine, uuh, veel hullem. Aga paikese loojang oli nii ilus.

Ja kui auto juurde tagasi jõudsime avastime oma aknalt parkimis trahvi. 54$. See ei olnd kull midagi head. Arvasime et peame maksma pärast valja minnes kuna ei näinud mingit putkat. ja kuna keegi meist pole pikalt enam Ameerikas, et vaidlema hakata sellega, siis maksame aga ära.


Ja õhtul Käisime ära Griffith Observatorys. Kõrgelt linnale meeletult hingemattev vaade. Meil ei olnud kull palju aega seal olla kuna park suleti 10 õhtul, millest me midagi ei teadud ja me jõudsime sinna 10 min enne sulgemist muidugi. Siiski oli see seda väärt. 

Ja siis sõitsime auto rendi kohta auto ära anda ja siin ma siis olen, lennujaamas ootamas oma lendu mis laheb, uuh ei rohkem ega vähem kui 7 tunni pärast. Ei ole nagu mõtet ka nii vaga ringi tuitata. Kõik nii vass. 2 pliksi lähevad edasi Texasesse ja New Orleansisse. Minul on koju minek mille üle on mul hea meel.


kaks suvalist pilti L.A'st veel

üks võrdlus nende kolme suurlinna vahel parkimise suhtes on see et on üpriski lihtne leida parkimist San Franciscos ja kui pead maksma siis on odav. las Vegases on parkimine tasuta. Ja Los Angeleses on see kohutav. Kallis ja pea võimatu.



Puhkus oli super lahe hoolimata siis mõnest tagasi langusest millega me ülimalt hästi toime tulime. Ise organiseerida on palju parem. Saad vaadata ise. Kuigi planeerimine oli suht peavalu tekitav. Aga tuli palju odavam valja kui Tuuriga minna.
Kõige rohkem meeldis mulle linnadest San Francisco. Mu lemmiklinn!!! Los angeles mulle ka õudsalt meeldib ja ma kujutan end vabalt seal elades ette. Liiklus on kerge. Selline tsill. San Diego oli ka hästi vahva. Kõige vähem meeldis Las Vegas. Aga me ka ei pidutsenud ega midagi. Vahest ka sellest osalt tingitud. Aga puhkus läks asja ette. Oli planeerimist väärt. Nii uskumatu et nädal tagasi olin ma san Franciscos. Aeg lendab. Ja nüüd on aeg tagasi minna reaalsusesse. Tood tegema hakata.
Soovitan soojalt seal ära käia :)




eile pärast tööd jõudsin DC's ka ära käia Cherry Blossomit vaatamas. peaaegu jäime hiljaks, oleks mingi 15 minutit hiljem, oleks pime olnud. aga ei. hästi lahe. eelmisel aastal olin rohkem elevil aga ilus on ikka :)