reede õhtu võtsin enda jaoks (loe vaatasin terve õhtu Vampire Diaries). varem oli küll, et kui reede õhtul kodus olin, siis oli kuidagi nii vastik tunne ja nii, aga mu elustiil on siin nii kiire koguaeg, et nüüd on okei veits rahulikult ka mõni õhtu võtta.
laupäeva õhtul läksime Aliciga Kristini juurde, et siis sõbrapäeva "tähistada". ja just siis kui ma kella poole seitsme ajal sõitma hakkasin tuli suur lumetorm (loe hakkas meeletult lund sadama, nähtavus oli halb). Alicia tegi pildi ka. nähtavus oli nii üli kohutav.
nii palju lund tuleb maha tunni ajaga. ja kuna nad siin rehve ei vaheta, siis sõitsin suvekummidega, mis nagu te ette võite kujutada pole just kuigi tore. tundsin kuidas pidurada oli raske, auto libises jubedalt. vaheapeal punase tule saades pidurama hakates tundsin, et ei suuda autot kinni pidada, ja autod juba keerasid, aga kuidagi ikka sain. ja siis. üks kord punase tule all sõideti mulle tagant sisse, ja see oli ikka korralik mats. ma hakkasin värisema, ja ma sain nii vihaseks. pole ju minu auto. läksime autost välja ja siis see mees oli täitsa okei. vabandas, ja ma saan ka aru, et see pole ju tema süü, ma mõistin teda, nii imelihtne on see juhtuma selliste teeoludega. tema esituli oli katki, ja ma tõesti tänan kõrgemaid võime selle eest, et mu autol on taga konks, kõik oli korras. küsisin igaks juhuks selle mehe telefoni numbri ja siis sõitsime oma teed. ma mõtlen, et ma oleksin pidanud pilte tegema, oleksin pidanud ehk politeisse helistama, aga kõik oli korras ja ma tõesti ei taha probleeme. me mõlemad olime arusaadavad ja kõik (seda ma muidugi pere vanematele ei maininud, vannu mind. ütle et ma teen valesti. mul on ükskõik, ma tean, et peaksin ehk sellest rääkima, aga ei). sõitsin hästi aeglaselt. mõtlesin hetkeks koju tagasi minemisest, aga ei. ei tundnud, et veedaks õhtu kodus. ja mu sõbrants elab nagu veits poole tunni kaugusel või nii. ja see pole veel kõik. ühel hetkel ma mõtlesin, et mis juhtuks kui ma sõidaksin vastu tulevale autole otse, ja viis sekundit hiljem olin ma teepeenral olevas koobastes (ma ei tea kuidas seda paremini sõnastada on aga teekõrval oli sügav süvend) ja auto kaotas juhitavuse, keerlesime veidike, ja siis sõitsin ma vastu tulevale auto suunas, aga tänu jumalale on mul kiired refleksid ja suutsin olukorrast välja tulla ilma mitte midagi juhtumata. ma lihtsalt tahtsin sõbrantsi poole jõuda ja maha istuda. jõudsime kohale elusalt ja tervelt. aga surmani hirmunud.
hommikul otse sõbrantsi poolt sõitsime Aliciaga tagasi Reston'isse, et sealt mu sõbra sõpradega Georgetown'i sõita Süüria brunch'ile. ma polnud neid kutte kunagi varem näinud aga kuna mu sõber usaldab neid ei näinud ma probleemi. hästi huvitav oli. oma 15 inimest kellest ma kahte ainult teadsin. algus oli veits piinlik ja kuidagi nagu imelik. aga pika peale saime kõik jutu peale. läksime kohvile. -26 ja ma olin kleidis. tubli Tiiu! kõik kutid ikka tundsid muret, et kas ma ikka olen okei. ja no, Eestlane ju. üks kutt isegi pakkus, et toob oma auto sinna, mille ma leidsin olevat kena žestina aga ei näinud, et oleks vaja olnud :)
ja siis muidugi jõgi oli jääs ja kaks kutti läksid jää peale ja millegi pärast mind nii tõmbavad sellised asjad, ja siis me kolmekesi olime jääpeale (Alicia oli mu peale niii pahane, et ma sinna läksin) ja see hakkas kraksuma, aga midagi ei juhtunud ja kõik jäid terveks :)
ja mängisime lauamängu ja lobisesime. nii vahvad kutid olid kõik.
jõudsin kella kaheksa ajal koju.
ah või, et brunch :D
nii et nüüd on mul oma palju rohkem Süüria sõpru. no nii vahvad inimesed on.
täna käisime Kristin'iga DC's. üleval Monument'is ja niisama. ja veits nagu -22 oli või nii.
magasime oma metroo jaama maha kuna lobisesime. norms. 15 minutit kõndimist National Mall'i suunas. mis pole ju tegelt palju aga sellise külmaga pole just kõige nauditavam. aga tore oli. peaaegu külmusime ära. ja pärast tagasi tulles kõndisime oma metroo jaamast mööda, osalt ehk ka minu põikpäisuse süül. see pole ära kadunud
nii nukker näeb välja sellise ilmaga
tunnen, et olen veits nagu haigeks jäänud. loodan, et homseks on okei.
jaa lapsed täna ütlesid, et pere vanemad ütlesin neile, et ma lähen juunis koju ;( ja ütlesid, et hakkavad täiega igatsema ja ei taha et ma koju lähen.
minu pliksid ;( ;(
aga ma nüüd hakkan oma TV seriaali edasi vaatama ;)
love,
Tiiu
No comments:
Post a Comment