Day #636

täna ongi see päev, kus ma istun lennukisse ja sõidan Eesti poole teele. minu USA seiklus lõpeb siin. ma võtan endaga kaasa meeletult palju häid mälestusi. suurepärased sõbrad üle terve maailma. minu pliksid.

ma olen selle aasta ja üheksa kuu jooksul nii palju kasvanud ja õppinud meeletult palju. see on olnud fantastiline aeg. ma ei kahetse siia tulekut hetkekski. üks parimaid otsuseid mu elus. see ei ole olnud lihtne. eemal olla perest ja sõpradest on suur väljakutse. on olnud aegu, kus ma tahtsin kõigele käega visata ja tulema tulla. aga ometi jäin. kui ma poleks sellele kõigele võimalust andnud poleks ma tutvunud nende vapustavate inimestega, kes on mu südame külge kasvanud. ma ei kujuta ette kuidas ma ei näe neid enam igapäevaselt. elu paiskab meid üle terve maailma jälle laiali ent ma siiralt loodan, et me kõik kohtume peagi.

esimest korda panen siis siia pildi oma pliksidest

ma armastan neid nii meeletult palju!!!!

love these people!

 osa minust ei suuda ära oodata millal jalg oma armsale kodumaale astuda saab. aga osa minust on nii meeletult melanhoolne. see koht on olnud mu kodu nii pikka aega. see on see koht, kus ma õppisin nii palju endast ja kasvasin meeletult. ma ei taha mõelda, et ma lihtsalt jätan selle kõigega kohe kohe hüvasti.ma hakkan oma plikse meeletult igatsema. ma ei kujuta ette et ma ei sõida enam neid samu radu ega satu enam meie armsasse Reston Town Center'isse mida ma ometi nii meeletult armastan. 

 ma ei suuda uskuda kui kiirelt on aeg läinud. ainult loetud tunnid ongi jäänud.

ja osa minust kardab seda koju tulekut. kardan avastada, et palju mu lähedased sõbrad on mu jätnud. kardan, et ei suuda sisse sulanduda. 

mul on meeletu hirm. ..

ma poleks elu sees uskunud, et ma tõsiselt teen oma suure unistuse teoks. elada välismaal oli minu jaoks midagi maagilist. midagi mida mu hing ihkas nii meeletult. ja see on vapustav mida kõike maailmal pakkuda on. see on rikastav ja ometi mõjub nii värskelt. kõik on uus. hüppad pea ees tundmatusse vette. sel kõigel on ka oma halvad küljed, ei saa head ilma halvata. ma polnud siia tulles mitte midagi selgelt läbi mõelnud. ma ei kaalunud seda pikalt nagu nii mõnigi seda tegi. ühel päeval lihtsalt läksin koju ja otsustasin proovida. mul polnud minegid ootusi siinse suhtes. ma olen tundnud end siin nii meeletult õnnelikuna, sellisel moel nagu ma kunagi seda varemalt tundnud polnud.

kodu ei saa kunagi olema see mis ta oli seda enne ära tulekut

see on seda kõike väärt. soovitan kõigil kel vähegi soov on seda proovida.

mul on kohutavalt raske siit ära minna. aga on aeg. 

aitäh kõigile kes vähegi mu tegemistel silma peal hoidsid ja kaasa elasid.

on aeg kodumaale naasta, et oma elu seal alustada.

näeme peatselt!!!!

love, 

Tiiu