Wednesday, June 3, 2015

Day #622

mida päev edasi seda rohkem on mind hirmutab kuidas ma nii palju asju ära jõuan teha.

käisin sõbraga lasupäeval Shenandoah's matkamas. nii meeldib see koht ja tahtsin ühe korra ära käia enne kui koju lähen, ja saingi. tahtsin küll muud matka teha, aga see ei ole mu põlvedele hea. aga jaa. hästi palav oli. niiskus protsent on siis meeletult kõrge. ent saime seal kose all ujumas käia mis oli nii ideaalne. vesi oli karastav. 
ja pärast tagasiteel nägime ussi tee peal. see susises ja krõibises. tal oli mingi asi seal saba otsas mis tegi häält. ja mul sõber läks mingi täiega lähedale ja tegi pilte ja lasi minu ja kaks teist matkajat mööda. ütles et ei kartnud ka. ma tardusin kui nägin. mõtlesin hetkeks kaamera välja võtta ja pilti teha, aga olin kergelt keskendunud sellele, et sealt koju ilma ussi hammustusteta tagasi saaks. aga sõber tegi pilti ja saatis mulle, mis on allpool mul ilusti ka ülesse laetud.









ja kuna ta on süürlane ja seal oli väike külake nimega Syria, siis ta muidugi viis mind sinna mäenõlvale kus avanes vaade külale. hästi mõnus.




mu listis kus enne koju minekut veel ära käia oli Washington National Cathedral. uskumatu, et ma olen siin peaaegu, et kaks aastat elanud aga pole kunagi seal käinud. 
aga see arhidektuur lummas mind. see kõik oli nii vapustav. mulle nii meeldib arhidektuur üleüldiselt ja näha midagi sellist, woah!
aga see on siin muidugi Euroopa koopia. mingi paar sada aastat vana äkki. 









 

nii meenutas mulle Pariisi Notre Dame, kuigi välimus on ikka teistsugune.





 ja sõitsime mööda Washington'i Eesti suursaatkonnast. 
alati nähes Eesti lippu tekib selline kodune ja uhke tunne!
varsti!!!

 ja siis Islamic Center of Washington.
mis oli nii omapärane ja ma tahtsin vähemalt ühe korra ära käia.
aga ma pidin pea salliga ära katma ja suure riide peale panema, sest reeglid nõuavad seda. ja kuna ma ilmaasjata sinna ei läinud siis panin ka selga. aga nii kummaline oli kanda seda.










ja viimasena Franciscan Monastery.
ma arvan et kolm erisugust kirikut ühe päevaga oli ka minu limiit. nii huvitavad kui need ka ei ole, on üheks päevaks see piisav kogus.



                                                                                           Eesti keelt polnud ;( üllatus üllatus. aga kõige lähemal oli soome keel.
aga neil oli Leedu keel ka seal.
 


nagu muinasjutt



ja nüüd läheb kiireks kõigega. loetud nädalad jäänud.
olen nii väsinud nii paljude asjade tegemisest 





No comments:

Post a Comment