aga ma eile käisin ja otsin endale suure kohvri ja käsipagasi kohvri juurde. teadsin pikalt, et ma ei lähe koju ühe kohvriga. ja nüüd on siis olemas.
võtsin ka kätte, et paki koju saata. igast talvejoped ja jalanõud ja muud träna ja mu scrapbook, mille üle ma kõige rohkem pabistan. ma loodan, hoian hinge kinni, et ikka ilusti kohale jõuaks.
nüüd on siis sellega ühelepoole saadud.
ma pole ikka oma lendu saanud. ikka pole agentuur tagasi sidet andnud.
ja ometi, tahan ma et see kõik oleks ära kinnitatud.
ma üritan seda kõike nii palju nautida kui nautida veel annab. avastasin ühe super laheda koha DC's mis on turistidele suht mitte nii väga populaarne aga tagasiside näol (uuh, kuidas ma tunnen, et see lause pole kohe üldse hea) pidavat super olema.
ja siis veel Shenandoah'sse tahan matkama minna.
ja Liaga kokku saada.
ja lõppkokku võttes ma ei taha ära tulla. nii suur paanika haarab mind teadmise, eest et mõne nädala pärast istun ma lennukile, et sõita koju.
ma olen siin lihtsalt nii palju kasvanud inimesena ja et nende kõikide sõpradega head aega öelda saab olema meeletult raske minu jaoks. ja ma ei taha sellele üldse mõelda.
võtan kõigest mis võtta annab.
aga jah. loomaias käisime tüdrukutega eelmisel nädalal. palju pilte ei teinud. paar üksikut siis pildi materjaliks.
ajaa. muideks, DC loomaaed on tasuta ja hästi korralik.
jaa Janna sai 20 vahepeal :)
ma ei oska seda kõike sõnadega väljendada kui palju mulle see kõik siin meeldib. ilus päikeseloojang järve kaldal.
mida rohkem oskan ma tahta.
elan ilusas paigas.
Herndon reede õhtu kontsert. nii tšill ja hästi selline tore oli kõik.
ja muidugi olin ma nii tubli, et kaotasin oma päikeseprillid ka ära. tubli Tiiu! way to go!
.jpg)
ja nüüd ongi jälle esmaspäev. aeg lihtsalt lendab.
ilmad on meeletult kuumad.
No comments:
Post a Comment