Monday, March 10, 2014

Day #160

ma ei teagi kust otsast alustada.
nädalavahetusteti ma ei tööta. aga see laupäev oli erand. seega kell 8pm pidin kodus olema.
aga kuna ilm oli nii ilus, et patt oli toas olla, siis ma käisin üksinda Great Falls pargis, mille GPS mulle kätte juhatas ja seda suure möödalaskmisega.
aga mingi koha ma ledisin ja jalutasin.
nii mõnus oli. üksi. super ilm.

ja siis pärast Gabs pakkus DC'sse minna. päris vinge oli.
tundsin nagu laps, kella kaheksaks kodus.
kuna host mom pani lapsed magama selleks ajaks, siis ma lihtsalt olin seal, juhuks kui nad mind vajama peaksid.
plaanisin palju asju teha. aga kuna vanimal tüdrukul und polnud, siis lõi see mu plaanid sassi. ta tuli mu tuppa, ja me vaatasime High school musical 2. kell oli üpriski palju kui me lõpetasime. seega eeldasin, et ta läheb magama. aga kus sa sellega. ta jäi ülesse. tahtis igast asju teha. ja koer hakkas lihtsalt lambis haukuma. ja hakus lihtsalt 15 minutit, ehk kogunisti pool tundi. minu katsetused teda vaikima sundida luhtusid haledalt. ja siis tüdruk muidugi tekstis emale, et röövlid tulevad. lihtsalt ta oli paanikas, ja ta suutis mind ka veidike hirmutada. aga õnneks ta jäi mingil hetkel magama.
ja host vanemad tulid u 11:45 koju. ja mingil hetkel läksin ma välja. mu laupäeva õhtu ei lõppe igavalt.
läksime tüdrukute ja poistega välja.
that was fun.















ma ei plaaninud minna David Guetta kontserdile. ma ei ole ta mingi suur austaja ega midagi. aga kui Eddie ütles, et see on kindlasti ülisuper. siis ma otsustasin minna. neljakesi läksime. mina, Gabs, Paul ja ta vend.
ma ei pidanud pettuma. see oli midagi erakordset. see rahvamass. meeletu energia. ja me kõik lihtsalt tantsisime. ja kui paganama palju ma igat hetke nautisin. 
ma tantsisin ühe tüübiga, ja sel hetkel kui David Guetta lavale tuli, tõstis ta mu enda kukile, ma küll üritasin maha ronida, aga ta oli kiirem. ebamugavustunne üleval kõrguda kadus kiirelt. see oli midagi enneolematut. see kuidas ma nägin kogu seda rahvamassi. see kuidas ma nägin Davidit seal laval ja kogu see inimeste energia. oh. see on kindlasti üks parimatest asjadest mida ma kogenud olen. seda on raske kirjeldada. sa pead kohapeal olema, et aimu saada. 


see kuidas ma lihtsalt armastan oma elu. see kuidas ma lihtsalt võtan kõigest mis võtta annab. see on lihtsalt uskumatu. 
ma pean end tihti näpistama saamaks aru, et see on reaalsus. 


meie kahjuks ei saanud me kaua olla. lahkusime 1 öösel. kuna kõik pidime järgmisel päeval varakult tööle asuma. kui ma kell pool kolm öösel koju jõudsin ja sel hetkel kui mu pea patja puutus, magasin ma juba nagu beebi. ja ma teadsin, et hommikul vannun ma seda, et sinna läksin. aga see oli seda väärt. see oli väärt iga paganama hetke. ja ma teeksin seda uuesti. raske oli täna tööd teha. väsimus oli meeletu. 


ja kui palju paganama häid kontserte on tulemas, alustades Linkin Park'iga ja lõpetades Katy Perry'ga.


kolme nädala pärast 21. oh. see saab olema pöörane. ma ei jõua ära oodata. see on parem kui 18 Eestis. 


ja ma vist suutsin oma siinsed juhiload eile ära kaodata. that's so me. 


No comments:

Post a Comment