A M E E R I K A: Day #180

21 yay!!!!

nagu plaanitult läksime klubitama eile.

kuna Eddie kohe üldse ei tahtnud sõita, siis ta rääkis ühe oma sõbra nõusse meiega tulema. ja probleem oli lahendatud. või noh. me oleksime DC'sse saanud igaljuhul, aga talle ei istunud variant, et me peame tema juurest Reston'isse sõitma ja siis pärast tagasi. Angie oleks meid sõidutanud.

well. hoolimata sellest, et me lahkusime hilja jõudsime esimestena kohale. leppisime kokku, et kell 11 kohtume DC's ja me jõudsime sinna pool tundi hiljem. siinkohal pean ära mainima, et Eddie sõbral oli kohutav muusika maitse. muusika oli põhjas. ja ainus mida ma tahtsin teha, oli peita oma kõrvad selle muusika eest.

well südaööni oli küll oma pool tundi aega ja poisid pablasid et nad ei lase mind sisse enne südaööd. turva viskas nalja, et pean poole tunni pärast tagasi tulema. ent lisas kiirelt, et võin sisse minna.

ma jõin palju nagu arvata võib. ja mul oli meeletult tore. kõik oli nii nagu olema pidi. mu ümber olid mu kullakallid sõbrad.

tüdrukud said hommikul mu üle korralikult nalja visata.

meil on WhatsApp'is grupp ja ma olin sinna voice mail'i jätnud. ja hahaha Linda rääkis ka. hahaha ma sain korralikult naerda.

ja Gabs ütles mulle, et ma ütlesin talle "I love you!" ilmselt tuhandeid kordi eile.

parim sünnipäev ever!

ja täna oli siis kell kaks vanaema juures Tea Party mulle ja mu sõpradele. Lia jäi kahjuks ootamatult haigeks ega saanud tulla, millest oli mul kahju. aga ma arvasin, et see saab olema igav, aga ma eksisin. super lõbus oli.

ja mu host mom ilmselt sai aru, et ma olin eile joonud, kuna küsisin pidevalt vett. ja ta naeris ikka päris korralikult. (nemad siin ei joo, või kui siis harva)

aga mul on suurepärased sõbrad!

see on sünnipäev mida ma ei unusta iial!

teist korda täisealiseks. ja loodetavasti viimast korda. I'm done with this!

number kuus sellepärast, et host mom unustas küünlad koju ja vanaemal oli ainult number kuus.

who cares about those numbers anyway