Day #178

pole päris pikka aega midagi kirja pand. mõtlesin, et oleks ka aeg.
lihtsalt midagi nagu ei ole juhtunud või mis minu meelest ülesse märkimist vääriks.

ühesõnaga maja on müügis. me kolime juhul, kui keegi ostab selle maja ära ja kui keegi pole seda teist maja ära ostnud. kui kõik ei lähe nii nagu plaanitult, jääme siia. mis mu Host mom'ile meeldiks. ta ütles, et ta hakkab juba kahetsema, et selle kõige ette võtsid.

see nädal on olnud eriti kiire. esmaspäeval ei tohtinud väga majas olla, kuna tehti igast pilte ja maja kaunistati. mida iganes.

ja vanaema pakkus lahkesti, et me võime tema majja minna ja seal olla.
naljakas oli olla võõras majas ilma vanaemata. nagu sissetungijad noorima tüdrukuga. tema aga oli vaimustuses.

terve see nädal pidanud maja ülipuhtana hoidma. mitte midagi ei tohi kapi pealsetel olla. ei kraanikausi äärel ega mitte midagi. phmts mu sahtlid on täis topitud raamatuid, igast küünelakke ja lõhnaõlisi ja igast hügeeni tarbeid, raske on midagi üles leida. ja hommikul üles ärgates tuleb jälle kõik sahtlisse toppida, kui olen suvatsenud midagi välja jätta. mu hoian oma tuba korras, aga see, et ma ei saa pindadele mitte mingeid asju jätta, see lihtsalt on paganama vastik.

kolmapäeval olin lihtsalt nii läbi. ma ei teagi millest. aga ma lihtsalt ei suutnud just kuigi mänguhimuline olla nagu noorim minult ootas. + host dad oli kolmap ja neljap haige.
pärast tööpäeva lõppu läksin jõusaali. ja kui kusagil seitsme aeg tagasi tulin olin üllatunud, et lapsed lihtsalt omapäi on ja telekat vaatavad. sel ajal tavaliselt host vanemad on nendega tegelemas. vani tüdruk seletas, et nad hakkasid emale järgi minema, kui aga isa lihtsalt korduvalt oksendas igale poole ega saanud minna.
ja siis host mom oli palju kõndinud kodu poole. ja siis ma ütlesin, et tavai, et ma võin host mom'ile järgi minna, kuigi mu tööpäev oli lõppenud, kuidas aga ma aidata saan siis ofc. ja pealegi kolmapäev oli külm päev. ja siis nad muidugi tänasid mind, et ma neile vastu läksin.
kui ma oleksin teadnud, et host dad nii haige on, oleksin ma koju jäänud. aga ta lihtsalt tundus olevat korras.

well. ülehomme saan ma 21. ei tundu üldse, et sünnipäev oleks. tundub, et homme on suuremat sorti pralle.
ma lihtsalt ei jõua ära oodata, millal see sünnipäeva trall läbi saab. ma olen tüdinenud oma sünnipäevast.
aga homme. loodetavasti läheb kõik hästi ja keegi ei vussi midagi ära, kaasaarvatud mina. ma loodan et see on tšill.
ja pühapäeval on tea party vanaema majas, mu sünnipäeva puhul host mom ja lapsed korraldavad. ma küll ei tahtnud neile tüli valmistada, aga host mom ütles, et lapsed armastavad pidude korraldamist. ja veits nõme oleks lasta neil korraldada mais basseini pidu vanaema majas, see oleks olnud üks variant. vähemalt ma siis tean, et selle nädalavahetusega saan selle kõik kaelast ära.
kuidagi tühi tunne on.
ehk sellepärast, et sel hetkel, sel päeval igatsen ma oma Eesti sõpru üle kõige.
aga ma olen siin. ja ma veedan selle päeva teiste sõpradega.
ja ma olen kurb sellepärast.

7 kuud juba siin olnud.
oh man. aeg möödub ruttu.

mind häirib see kui ma noorima tüdrukuga kuhugi lähen ja mind peetakse ta emaks.
keegi ütles mulle, ma enam ei mäletagi kes see oli, et on kerge pidada mind ta emaks, kuna me näeme sarnased välja, mõlemad blondid ja siniste silmadega.

ilm on lihtsalt lauslollus. esmaspäeval sadas palju lund maha. ja  kõik on sellest lihtsalt niiiii tüdinenud. ja tänaseks on muidugi ära sulanud. loodetavasti edasi läheb ainult soojemaks. täna oli oma 20C väljas. nii mõnus. ja ausõna. kui teisipäeval tõesti lubab nii palju nagu ta lubab, siis ma kavatsen päikest võtta kui tüdrukud koolis on.


ja et see nädalavahetus hästi läheks.
kuigi ega ma väga ei usu sellesse.