Eesti.
juba kuu aja pärast olen ma kodus. päris oma kodus.
mulle ei ole see kohale jõudnud.
pärast tervet õhtupoolikut otsimist broneerisin oma lennu. küll mitte nii hea kuid siiski.
23tundi Kopenhaagenis ei isuta.
ja kuidas mu elevus aina kasvab.
16 Juuli on mul esimene kontsert. ja 17 Juuli lendan juba Eestisse.
kuidas ma pelgan host vanematele öelda, et mul on juhuslikult kontrest 16, see koht kus see toimub on lähedal, aga siiski. pean paluma varakult koju tulla. ja siis pean ütlema, et lendan varahommikul. mitte õhtul. nad on mõlemast variandist rääkinud.
ja tahtsin kodus olla 26. aga jõuan koju 27 pärastlõunal. ja ma kujutan ette kui väsinud ma ajavahest ja kõigest olen. kuidas ma esmaspäeval tööle hakkan. oh jumal.
oli seda vaja.
ma kardan. ma kardan, et mu sõbrad pole mu tulekust vaimustuses. et neil on ükskõik. sest 8 kuud on pikk aeg. ma oleksin väga löödud kui see kõik aia taha läheb. mul on vaja teie vaimustust. teie suurt rõõmu minu jälle nägemisest, sest teie pärast ma tulen koju.
ma kardan, et kahetsen koju tulekut. kardan, et ajavahe mõjub laastavalt.
No comments:
Post a Comment