Sunday, July 13, 2014

Day #286

 ma olen paganama elevil.juba neljapäeval lendan Eesti poole. kas te suudate seda uskuda?! ma ei suuda ära oodata.

mida ma siis vahepeal teinud olen?
lastega olen igast asju teinud. sel nädalal oli hästi palju sõtimist nendega kuna iga tüdruk oli erinevas kohas. üks oli ühel pool Restonit, teine oli Hernon'is (mis on hästi lähestikku olev linn meile) ja kolmas oli kodu juures asuvas laagris. aga ma ei kurda selle üle.

reede õhtul pärast tööd mul plaane ei olnud, seega ma lihtsalt võtsin raamatu (mille ma pean enne teisipäeva läbi lugema) ja läksin järve äärde raamatut lugema. õhtu oli selline mõnus, ei olnud selline vastik kuumus nagu päeval tavaliselt on. leidsin ka aega oma Brasiilia sõbraga skype'ida. millest mul ka totter pilt on. aga who cares.
hästi selline romantiline oli kui päike loojuma hakkas ja veepiirile ilusaid valguse mänge tegi (I know that my Estonian is bad, no need to say it)

jõudsin koju äkki 10ne paiku. sest siin läheb pimedaks juba kell 9. ja siis mu sõber textis mulle, et tavai lähme baari (see baar mida ma nii armastan selle elava muusika pärast). aga ma ei olnud väga vaimustuses, sest pidin eile päris vara üles ärkama, et DC'sse kursusele minna. ja siis ta ütles, et ega me kaua ei ole, kuna tal on varahommikul jalgpall.
okei.
nõustusin siis.
koju jõudsin 2 öösel. norms. ja mu äratus oli 7 hommikul. yay.






DC on hommikul rahulik, ent ikkagi suhteliselt rahvarohke. aga mida sa USA pealinnast ootadki. jõudsin sinna tund aega varem. kunagi ei oska ette aimata metrood ja kõik muud. võtsin aega ja jalutasin. 
nimelt mul on vaja võtta 5 muuseumi kursust, et ära lõpetada oma aasta ja pikendada. ja esimene kursus oli American Indian. ootasin kursusest midagi enamat. ootasin, et ma saan midagi uut teada. ja mis see siis oli. läksid sinna. kõik Au Pair'id. said oma viis paberit millel olid küsimused. ja siis läksid muuseumi peale, et vastuseid otsida. parim osa selle juures oli see, et me moodustasime grupid ja siis igaüks sai kindla lehe mille küsimustele me vastuseid otsima hakkasime. olin kahe pranstlasega. ja meie ülesanne oli ära täita viimane leht, mis asus sellele samal korussel. okei. 15 minutit ja tehtud. (kursus oli 10:30AM kuni 3:30PM) ja siis ootasime kuni teised tagasi tulid ja jagasime vastuseid. yay. hästi pointless minu meelest. olime valmis juba kaheteist aeg, aga see õpetaja või kes iganes ta ka ei ole, see oli kusagile läinu ja siis ootasime. olin muuseumist väljas poole ühe aeg. norms. 


 üks selfie enne kursust.





olin plaaninud sõbraga kokku saada kell 4 äkki seal. ja siis me saime hoopis palju varem kuna mu kursus lõppes vara. 
jalutasime Monumendi juures olevale kohta (mille nime ma kuidagi ei mäleta aga olen palju kordi seal käinud). pistime jalad vette ja jutustasime. 



sealt edasi läksime Georgetown'i juures asuvasse suhteliselt mahajäetud ilmega parki, mis mulle nii Eestit meenutas. istusime maha ja nautisime kõike seda. hästi lahe. 





leidsin selle puu igati kummalise olevat














Georgetown on kindlasti DC parim osa. hästi ilus ja omanäoline.
ja neil oli see hästi lahe veevärk millest mul on allolev pilt. ja kuidas ma siis ei saanud sinna minemata jätta.
ma ütlesin talle, et ma olen alati sellistest kohtades ringi joosta. võtsin oma jalanõud jalast ja jooksin seal ringi. hästi awesome oli. Tiiu=suur laps

aga vaata, kuidas sa saad sinna minemata jätta?! sa lihtsalt pead sinna minema. nii kutsuv.






Georgetown Cupcakes! olen nii palju sellest kuulnud ja need pidavat parimad olema. aga selleks et neid saada tuli järjekorras oodata oma pool tundi. ja me ootasime. ootasime, et saada maitsta seda vapustavat cupcake. hahaha. aga see oli ootamist väärt. parim mida saanud olen.







ja siis jalutasime õhtupimeduses Georgetown'i kaldal. ja kui imeilus kõik oli.



helikopter mis ringi vuras tegi mu pildile huvitava triibu.



koju jõudsin pärast ühtteist õhtul. ja ma olin ütlemata väsinud. terve päev oli kodust ära. terve päev igast asju teha. igalpool käimist. aga just selliseid päevi ma armastangi kõige enam. 

ja mul on enne Eestisse tulekut nii palju teha. pakkida. mul on kontsert kolmapäeval. pikendamis paberid on vaja ära saata. raamat vaja lõpetada. ja muud jama. ma ei kujuta ette kuidas ma kõike teen. 
ja ma ei taha lihtsalt töönädalale mõeldagi. majale pandakse uus katus mis tähendab palju müra ja kära ja me peame tüdrukutega kodust ära olema. ja hästi pöörane. aga ma mõtlen. kolm päeva. juba vähem kui nädala pärast olen ma Eestis. 

peatse kohtumiseni!

No comments:

Post a Comment