Viimsed päevad on nii kiired olnud ja hästi palju on teha olnud. Ja siin ma siis olen. Lennujaamas. Ootan oma lendu Chicago'sse. Et siis homme pärastlõunal teie aja järgi Eestis olla. Ma olen elevil. Ma ei suuda uskuda, et vähem kui 24h pärast olen ma Eestis. Ma kardan oma inimesi nähes nutma puhkeda. Stressi on palju olnud kogu selle reisi ja pikendamise ja lastega ka veits. Ma vajan seda puhkust rohkem kui ma arvata oskan.
Teisipäeval läksin magama 1AM ja äratus oli 7AM. Oli ju vaja sõbraga valja minna ja pakkimist edasi lükata (ma vihkan pakkimist).
Eile kohe pärast tood oli mul The Fray kontsert, mis oli super lahe. Ja koju jõudsin normaalsel ajal. Aga kui ma auto jõudsin just ära parkida sain oma sõbralt sõnumi, et ma saadaks talle sõnumi kui kontsert läbi on. Ja siis ta oli üllatunud et ma juba tagasi. Läksin tema poole, et veel kord enne Eestit kokku saada. Lobisemine ega märganud kuidas aeg lendas kui avastasime et kell oli pool üks öösel. Kiirustasin koju. Äratus oli 5AM. Ja ma polnud kindlasti mitte väsinud.
Mul on palju pildimaterjali. Palju millest oleks kirjutada aga ma usun et teen seda alles siis kui olen tagasi Ameerikas. Ma tahan palju teha. Igalpool käia. Inimestega kokku saada.
Ma lihtsalt loodan, et kõik läheb hästi.
Ma ei suuda ära oodata et teid kõiki näha.
No comments:
Post a Comment