Day #148

õde kurtis, et ma pole kaua siia kirjutanud.

ma ei tea. kuidagi nagu ei taha kõigest kirjutada. 

see kuidas see kõik on välja kukkunud. see kuidas see mida ma sellelest aastast arvasin, pole kaugeltki mitte see mis ma arvasin et see on. see palju parem kui ma ette kujutasin! see kuidas mul on inimesed ümber kes minust ka tõesti hoolivad. seda on nii hea teada. 

you do care a lot! 

ma ei taha asju kiirustada. 

laupäeval käisime Lindaga Lia'ga kokku saamas Leesburg'is. super armas linnake. ma kindlasti plaanin sinna uuesti minna. selline ameerikalik linn. hästi toredad majad ja palju toredaid poode.

ja hei! kas sa Eestis räägi poemüüjaga oma 15 minutit juttu?! mkmm. ameerikas on nii tavaline. 

Liaga uuesti kokku saamine oli fun. ja Linda oli temast vaimustuses, I mean how couldn't you?! 

ja nädalavahetusel oli siin oma 18C. niiiiii hea oli! 

ja usute või ei aga eile sajas meil lund. lumi sulas pärastlõunaks ära. ja hommikul pidin šhoki saama kui aknast välja vaatasin. oma 10cm lund oli maas. kuna lumi tuli ootamatult ja hilja, siis minu üllatuseks kool ei olnud edasi lükatud ega ära jäetud. mis sobis mulle. ja pärastlõunaks oli lumi jälle praktiliselt ära sulanud.

siinne ilm on lihtsalt nii ettearvamatu ja pöörane.

pühapäeval käisime tüdrukute ja Pauli ja Angie'ga DC's (ma hakkasin Angelot nii kutsuma NY's, talle see hüüdnimi ei meeldi, aga see kuidagi jäi talle külge, seega tüdrukud kutsuvad teda ka Angie'ks). ei. Noelia ei oska planeerida that's for sure. aga mul oli tore tüdrukutega aega veeta. ma polnud neid pikalt pikalt näinud.

kui me keset DC'd kõndisime ütlesin ma midagi, ja siis Gabs ütles Paul'ile "You see! You don't wanna be her enemy" (neile, kes inglise keelt ei mõista lugeda, tõlkes siis "Näed! sa ei taha ta vaenlane olla!") ja see pani mu korralikult laginal naerma. ja teised naersid ka. nii me siis olime. kõndimas Monument'i poole ja naerust kõkutades. 

lihtsalt. kui mulle miskit ei meeldi, ei hakka ma inimeste ees nägu tegema, et kõik on hästi. ma ei kavatse oma kallist aega raisata inimsetele kes seda ei vääri. 

ja see nädalavahetus on paksult täis topitud tegevusi. alustades reedese filmiõhtuga minu juures, lõpetades trambuliini pargiga. ja ma pean osade asjade jaoks veel aega leidma. 

ahjaa. ma õpin noorimaga korralikult tähti. ja kui mu HM nägi mu tehtud tähti, siis ta ütles, et mul on annet, et miks ma kunsti kursust ei võtnud.

ehk järgmiseks võtan.

nii raske on pärast pikka tööpäeva kooli minna. 

eile, reaalselt pärast kooli koju jõudes läksin kohe voodisse. 

nii palju on teha. 

ja pagan võtaks, ma ei jõua kevadet ära oodata!