Day #188

reede õhtul ilmselt olin kodus. nagu kuidagi tavaks on saanud, which sucks. varem me käisime ikka reedel ja laupäeval väljas. aga nüüd on neil kõigil poissõbrad ja muud jamad. millest on mul kahju.

laupäeva hommikul sõitsin Maryland'i, Cultural Fair'ile. kohtusin oma vana CC'ga. ta ei tundnud mind ära. aga tal oli rõõm kuulda, et mul hästi läheb ja uus pere meeldib. 

ja siis ma olin seal. ootasin. ootasin. ei ühtegi eestlast peale minu. mõte, et oleksin pidanud seda üksi tegema, ei rõõmustanud mind sugugi. aga Kati tuli. 15 minutit enne kui see kogu trall pihta hakkas. mul oli rõõm teist eestlast näha. kuigi tuleb tunnistada, et kohutavalt kummaline. kuidagi nagu ei sobinud sinna keskkonda. ja kui ma üritasin öelda, et mu sünnipäev oli pühapäeval, siis pidin seda lauset vähemalt kolm korda üles ehitama enne kui enam vähem normaalseks sain. siin kirjutades polegi nagu väga hullu. aga siis kui suu lahti teha, siis on raske. kuigi eks ma siis pika peale harjusin veits ära, muutusin paremaks. aga Kati ütles, et on näha, et mul on raskusi rääkida. ta on olnud siin neli kuud. ja kuna ta phmts DC's elab saab ta rahvatantsu tantsida ja kooris laulda ja seda kõike Eesti keeles, seega tema saab Eesti keeles rääkida küll. aga ma ei räägi siin peaaegu üldse Eesti keelt. nii palju kui internetis kasutan, ja skype kõne on ka harvaks jäänud. aega lihtsalt napib kohutavalt. ja nii ta on läinud. kohutava tunne on kui oma emakeelt enam puhtalt rääkida ei oska. 

 õhtul käisin Eddie'ga baaris istumas. lihtsalt rääkisime ja võtsime paar kokteili. selline mõnus õhkkond oli. nagu ta ütles, nautisime seda et ma täisealine olen ja saab lõpuks ometi normaalselt kusagil väljas käia.

asi ei olegi alkoholis. lihtsalt nädalavahetuseti õhtul pole midagi väga teha kui alakas oled. see, et ma täisealine olen, see annab tohutu eelise igal pool käia ja kõike nautida. 

kuigi pean tunnistama, et ma pole alkoholiga harjunud. pool aastat siiski.

ja ta muidugi oli kohutavalt šokeeritud, kui nägi üht vanemat naisterahvast baari sisse tulemas superman'i kostüümis. minu meelest oli äge.

Eddie ütles mulle, et ma ei suuda kunagi oma riietusega sisse sulanduda. alati olen massist silmatorkav. mis tema arvates on hea asi, aga siiski. ja kui ma siis enda ümber vaatasin, siis nägi tõesti et kõik teised on kuidagi casual, mida ma poleks märganud kui ta poleks mulle öelnud. 

ahjaa. mis mind siin shokeerinud on, on see, et osa ameeriklasi ei huvitu sellest, kas sokid on ühtemoodi või kogunisti jalanõud. mis on minu jaoks kindel ei. mul peavad kõik klappima. nägin bussipeatuses kui tüdrukuid hommikul kooli saatsin, et ühel tüdrukul oli jalas üks UGG ja teine toss. ja see pole ainus kord mil ma nii olen inimesi näinud. 

mõned pildid siis Cultural Fair'ist. mainin ära, et riike oli rohkem esindatud, aga selle et ülejäänusid siin pole võib mu laiskuse arvele kirjutada.

arvata võib, et üks rahvus hoiab kokku, aga kui Gabs enda abi pakkuma läks, olevat brasiillased ülimalt ebaviisakad olnud. 

mida nad muidu ei ole. 

pühapäeval ei olnud mul mingeid plaane, aga kodus ka istuda ei tahtnud kuna ilm oli super. saatsin Lindale messi et tavai, lähme matkama. kuna mu host parents olid just seal käinud, ja olid mulle infovoldiku võtnud, arvates et ma võin huvitatud olla, siis ofc, sinna me siis läksime. ja selline mõnus rahulik. palju rahvast ei olnud, mis oli suurepärane. matkasime kokku 2 tundi. 

mõtlesin, et lisan mõned pildid ka siis. 

kõik on paljupalju ilusam kui kõik lõpuks roheliseks läheb.

millegipärast läks see pilt viimaseks. mu CC tegi selle, ja muidugi siis kui me asju kokku pakkima hakkasime. 

mitte keegi ei läinud Paul'i sünnipäeva tähistama laupäeva õhtul. ma lihtsalt pole super comfortable et sõita DC'sse, sõit iseenesest sinna on lebo, aga DC liiklus on kohutav ja parkimisest ärme üldse räägi, see on lihtsalt hull. ja ma teadsin, et Eddie pole nõus kainet rooli sõitma. siis jäi see variant nagu ära.

ja siis kui Gabs mulle hommikul seda ütles, siis ma tundsin end nii halvasti, ta küll ütles, et ma ei peaks end halvasti tundma, kuna neil oli lõbus. aga ma arvasin, et me peaksime Paul'ile midagi korraldama, õhtul siis tegime Paul'ile üllatus sünnipäeva peo, kui nad läksid Gaby'ga õhtust sööma ja me ilmusime kohale tordi, šokolaadi ja õhupalliga. ma usun et talle meeldis. I mean who wouldn't like something like that!

siinne kevad on teistmoodi. puud õitsevad kuidagi teistmoodi. rohkem õisi. rohkem lilli. nii hüpnotiseeriv on autoga sõita ja igal pool on puud lillade, roosade ja valgete õitega kaetud. ja hästi huvitavad on kõik. 

uh. sel laupäeval on Cherry Blossom Festival DC's. can't wait!

ahjaa. sel nädalavahetusel peab Gabs oma sünnipäeva. yay! järgmine sünnipäev. 

ma armastan oma tüdrukut kuuni ja tagasi!