Tuesday, April 29, 2014

Day #210

eile sai mu noorim tüdruk viie aastaseks! uskumatu, et ta juba viis on! kuidas ma teda lihtsalt piiritult ja siiralt armastan!

ja eile pärast tööd vurasin jõukasse. Nathalia jõudis sinna tund aega hiljem. mis oligi chill. sain omi asju teha. ilmselt olen ma rohkem indivisualist (pole kindel kas on õige form), eelistan neid asju üksinda teha. ja siis ta kutsus mu õhtusöögile tema ja ta sõpradega. mõtlesin, et miks mitte. uued tutvused ja värgid särgid.
ma olen hästi avatud maailmavaatega ja nad on usklikud. ma ei mäleta mis selle usu nimi oli, igatahes usuvad Jumalat. ja nende õpetus käib täpselt Piibli järgi. nende arusaama kohaselt peab Piibel kinnitama kõike mida nad räägivad. mingit jura ei ole. nad ütlesid,, et mitte ükski inimene ei saa sulle öelda, et sa oled lunastatud, sest seda saab teha ainult Passover (mis on siis Paasapühad äkki). nad selgitasid ära miks inimesed peavad surema. ma isegi leidsin selle päris huvitava olevat. miks siis? Piibli kohaselt oleme me taevas pattu teinud, seega ei saa meie hing teiste hingedega teavas olla. seega anti meile keha ja saadeti maapeale oma pattu lunastama. me sureme sellepärast et saada teavasse tagasi kui oleme suutnud enda patu lunastatud. et saada heasse kohta.
nad selgitasid ära selle ühiskonna ja vangla süsteemi põhiselt ka.
minu meelest hästi huvitav oli. hoolimata siis sellest, et ma ei usu. aga nii innustav on näha kuidas inimesed on rõõmsad selle üle, kuidas nad teevad seda kõike südamega. ja see kui toredad inimesed nad on. kui avatud ja lahked. ja see grupp ei tee ainult Piiblitunde, nad käivad igapool väljas and they have fun together, sest see peakski olema lõbus, mitte igav ja suur kohustus.
hästi toredad inimesed. mulle nii meeldis. kuigi oleksin mitmel kohatul koha peal naerma hakanud, sest leidsin miskit naljakat. mitte et ma nende usu üle naernud oleksin, ei, seda kindlasti mitte.
nad ütlesid ka mulle, et on näha, et ma olen avatud inimene.

ja nüüd plaanime Nathalia ja Alondraga reedel pärast tööd õhtust sööma minna, et nad saaksid mulle tutvustada teiste rahvuste toitu. millest pole ma osa saanud. nii lahe kuidas osalt on raske häid sõpru tekitada endale siin aga kui sa leiad need õiged inimesed, siis on kerge. see kuidas nad pakuvad vaheldust Au Pairidest, see kuidas mul on sõpru kes pole lapsehoidjad on lahe.
ma armastan seda kuidas ma saan osa nii paljudest kultuuridest.

ja see must tüdruk (paha on öelda) kes meiega pühapäeval võrku mängis. minu meelest on ta meeletult ilus tüdruk. tõesti ilus. ma lihtsalt pidin seda ütlema.


No comments:

Post a Comment