A M E E R I K A: Day #201

pildid on ebaloogilises järjekorras aga ma tõesti ei viitsi neid korda ka sättima hakata.

millest siis alustada. lühidalt mu nädalast. ei ole lihtne olla kolme tüdrukuga kolm ja pool päeva koos. nad ei ole just kuigi üksmeelsed. teisipäeval olin ma lihtsalt nii väsinud ja ilm kohe üldse ei soosinud. vihma kallas. ja see nädal oli üldse kuidagi jahedavõitu. 10C-17C.

kolmapäeval käisime lastega pargis kus olid igasugused farmi loomad, millest mul alpool pildid ka on. naljakas oli. aga hästi lahe.

neljapäeva pärastlõunal läksid nad tripile. ja ma olin üksinda kodus. oh. see oli nii paganama hea.

käisin siis Russian Gourmet poes lootes et neil on krabipulkasid mida ma nii meeletult igatsen. naljakas, et poemüüja hakkas minuga koheselt vene keeles rääkima. tervitasin vastu. nii palju ma ikka oskan ja mäletan. aga kui ta küsis mult kuidas ta mind aidata saab või mis iganes, siis enam ei osanud ja ütlesin inglise keeles, et ma ei vaja abi ja plaplapla. kummaline oli näha siin sovetskoje sladkoe šampat, vanad head ajad tulid meelde. hoolimata siis sellest et ma olin vene poes, tundsin ma end hetkeks koduselt. näha neid kõiki tuttavaid produkte, kuidas hea oli. hetkeks.

ja krabipulgad polnud muidugi nii head kui meil Eestis ikka on. jäävad kohe kõvasti alla, aga ajas asja ära küll.

reede kusagil peale poolt kahtteist lõunal võtsin kätte ja läksin rattaga sõitma. sõitsin Restonist Leesburgi välja. mis on siis kokku u 32 mile'si mis meie mõistes on umbkaudu 45 kilomeetrit rattaga sõitu (edasi-tagasi). nii hea oli et polnud palju inimesi rajal. ajaa, üksinda käisin muide. ma arvasin, et see rada lõppeb seal ära, aga kui ma nägin silti mis ütles "Leaving Leesburg, entering Lodoun..." viimast kohanime väga ei mäleta, aga ega see ei oma tähtsust ka. siis mõtlesin küll, et pekki. edasi ma küll ei lähe, mine sa tea kuhu ma välja jõuan. ja pealegi tagasi oli vaja ka sõita.

siis skaipisin Andraga peaagu et tunda aega ja ühtlasi puhkasin ka. ehmatasin kui vaatasin et kell on peaaegu 3 ja koju on vaja ka sõita. kodutee läks kuidagi kiiremalt.

nii hea oli sõita. ja jalgratta teed on suurepärased.

õhtul Linda tuli külla ja lihtsalt vaatasime telekat ja jutustasime. mitte midagi erilist.

laupäeval kutsus Gabs mind enda juurde lõunale. ja me ajasime taga Frozen multikat, aga kusagil ei olnud. igapool oli välja laenutatud. (täna sain selle oma kodu lähedalt Giant'ist ja ilusti vaadatud ka).

õhtul läksime välja. mina ja Eddie, Gabs ja George.

muusika oli kohutav. aga Eddie ilmselgelt nautis. räpp ja techno. võeh. ei läinud kohe üldse peale. mõned üksikud head laulud olid ka.

ja lihtsalt kui Eddie jooki tellima läks, jäin ma tantsuplatsile üksinda. Gabs ja George tantsisid koos. ja kiirelt kiirelt olin ma ümbritsetud kuttidest. üks hirmutava välimusega tüüp tahtis minuga tantsima hakata, ja kui ma selja pöörasin, siis oli seal 5 kutti. ja no ei olnud pääsu. tantsisin 5 kutiga (parem kui selle creep'iga) mis minu meelest oli igati normaalne. aga seda ainult hetkeks. kui Eddie naases siis muidugi tantsisin temaga. sest temaga ma sinna ju ikka läksin.

Gabs naeris kui palju kutte mulle eile ikka külge lõid.

milleks ma seda kõike siia kirjutan? hahaha who care's. minu blogi.

ma kusjuures ei kirjutaks üldse Eddiest ja paljudest, aga lihtsalt see on mingil moel ainus viis kuidas mu omad inimesed minu tegemistega kursis olla saavad, sest mul on tõesti palju tegemist ja ei leia väga aega.

mis siin on teistsugune on see, et siin on palju mees poemüüjaid. ja muideks väga hea välimusega. ja ma ei saa selle üldse sugugi mitte kurta.

reedel lähme ainult tüdrukutega välja. oh. can't wait!