siiani on olnud päris vahva nädal. kolmel päeval olen käinud noorimaga pärast preschool'i ujuma. ja tuleb tunnistada, et nelja (ütleme siis, viis kuna mõne päeva pärast saab ta viis) aastase kohta on ta super hea. ta ei vaja mingeid abivahendeid ujumiseks. ja ta ujub tõesti hästi. need lapsed suudavad ka mind alati üllatada. ja see ujumas käimine on lihtsalt nii lõõgastav. hea vaheldus. kuigi millegi pärast ma ei usu, et ta homme ujuma minna tahab. mis on mulle igati okei. isegi hästi.
ja mul on lastega tõesti olnud hea nädal, väikeste iseärasustega.
ja noorimal on laupäeval sünnipäeva pidu, kuhu ma olen oodatud, aga ei pea osalema. kuidas ma saan tema sünnipäevale minemata jätta. ta täiega ootab ja kui ma ütlesin talle, et ma olen seal siis kui ta seda tahab. ja muidugi sain ma suure rõõmsa jaa. ma ei kujutaks ette sel päeval mitte temaga olemist. laupäeva pärastlõuna 2 tundi on ülilebo. ja ma olen tema pärast elevil. ma ootan ta sünnipäeva. palju rohkem kui enda oma. uskumatu, et mu väike tüdruk saab viie aastaseks. kuidas ma seda väikest pliksi armastan. ja teisi tüdrukuid ka muidugi.
ta toob mu päeva rõõmu.
kuigi see ei ole alati nii lihtne kui arvata võib. minu meelest vanemaks olemine on suur töö. ma mõtlen kas mu host vanemad vahepeal lastest puhata ei taha. aga ilmselt on see oma päris lastega teisiti. või noh kindlasti on.
täna sattusin host emaga lobisema ja ma kavatsesin pikendamisest rääkida alles siis kui paberi kätte saan (mis peaks siis tulema paari nädalaga, sest mu 8s kuu hakkab täituma). aga kuidagi läks jutuks ja siis ütlesin, et ilmselt Brasiiliasse ei sõida, kuna ma kavatsen pikendada ja ma ei kujuta ette et ei näe oma inimesi, oma vanemaid kaks aastat ja ma tunnen, et pean neid nägema. ja siis ta rääkis, et nad on host isaga rääkinud sellest, et kas võtta Au Pair järgmiseks aastaks või mitte, sest noorim läheb Gindergarden'isse, mis tähendab, et ta hakkab koolis käima nagu teised kaks tüdrukut. aga ta ütles, et nad ei kujutaks ette maja ilma hea Au Pair'ita, nagu seda olen mina, seega on nad otsustanud, et kui ma tahan nendega pikendada, siis nad pikendavad, aga kui ei, siis nad ei võta uut Au Pair'i. mis minu meelest on ideaalne. ma arvan, et ma oleks ikka õudsalt armukade (kui see on õige sõna) järgmise Au Pair'i peale. ja on suurem tõenäosus, et nad mäletavad mind enim, kuna ma olen viimane. mu host mom ütles, et nad on rohkem kui rõõmsad kui ma kavatsen nendega pikendada. seda on näha kuidas tüdrukud mind armastavad. ja mina neid ka.
noorim ütles seda kuuldes, et tahab, et ma jääksin. nad ütlevad seda mulle peaaegu iga päev. vähemalt noorim küll. ta on selline suur kaisupall.
seega sügisest muutub mu graafik meeletult. mis tähendab mulle ilmselt rohkem vaba aega.
ja see kõik teeb mind lihtsalt õnnelikuks. see, et ma olin halva host pere juures alguses, kus nad arvasid, et ma olen kohutav ja mida iganes, ja kui nemad ütlevad, et ma olen tõesti tõesti väga hea ja teen kõike nii hästi. siis mul on nagu in your face Leila! mul on hea meel, et nad hindavad seda kõike mida ma nende heaks teen.
see vajab tähistamist!
nädalavahetus on paksult tegevusi täis.
ja ma lihtsalt armastan seda kuidas kõik on nii roheliseks läinud.
ma ei suuda ära oodata mil basseinid avatakse, et seal käima hakata.
No comments:
Post a Comment