A M E E R I K A: Day ##111

eelmises blogi postis mainisin, et sõitsime New Yorgi pole. ma polnud vaimustuses. kolmandat korda New Yorgis. polegi nagu enam mida vaadata. pärast seda trippi ei taha ma küll New Yorki pikemat aega enam minna.
well. pildid peaksid enam vähem õiges järjestuses olema, aga ega vast väga suurt vahet polegi.
sõit kestis umbes 4,5 tundi. vahepeal magasime. Angelo muidugi sõitis sel ajal.

esimese asjana New Yorgis läksime Andrew poole, kelle juures me peatusime. we settled in ja tegime Andrew'iga tutvust. ja ma pean ütlema, et Angelo sõbrad on kõik hot'id. ja seda ei arva ainult mina vaid Gabs ka. hahaha. väga vajalik info.
ootasime Noelia järel päris päris kaua kuni ta pesus käis ja end valmis sättis. ja ausõna, ma ei kujuta ette mis ta teeb, et kaks tundi sättimiseks aega võtab. seda oli meeletult.

sõitsime metrooga Little Italy linnaossa, kus oli ka Chinatown.
käisime seal ringi ja klõpsisime pilte ka. ma tegin kusjuures hästi vähe pilte. New York ei paelu mind. olen varemalt juba saanud häid pilte. seega ei näinud põhjust väga topelt teha.

metroost rääkides on New Yorgi metroo hästi räpane. Washington DC metroo on puhas ja korralik, ei ühtegi halba sõna. panin teile näitamiseks päris mitu pilti siia ka nägemaks milline NY metroo siis on. piltidelt ei olegi nii hull kui see tegelikult oli. mul oli tunne nagu oleksin vanas vene ajas. see hais. see mustus. ja see kui palju inimesi seal oli. ausaltöeldes oli mul korralik paanikahoog. mu hingamine oli meeletult kiire. ja mul oli meeletu hirm. inimeste. selle metroo ees. mul oli vähe puudu et ma kesest metrood nutma oleksin puhkenud. ma ei oleks kunagi osanud arvata, et mul on hirm metroo ees. või vähemalt NY oma eees.

käisime ära Museum Of Sex. usute või ei aga see olnud midagi ülilahedat. me kõik pettusime selles. ma arvan, et sellel teemal peatuda oleks veits kummaline. teades, et mu sugulased ja tädid ja ema loevad mu blogi.

õhtul oli väike pražnik. mängisime Ameerika moodi Bailat, kui ma ei eksi siis nad kutusvad seda Kings. minu meelest kohati lahedam. aga Eesti Baila on ka super. pärast läkisme karaoke baari. vanusepiirang oli 21+ ja ma olen ilmselgelt 20. veel veits üle kahe kuu. aga näitasin passi ja lasti sisse. voila. ja usute või ei aga ma jäin seal magama. hahahahahaha! Gabs jäi enne mind magama. ja siis mul oli küll nagu WHAAAT Gabs. aga mõne hetke pärast oli mul paganama raske silmi lahti hoida ja kui teised pidutsesid siis mina ja Gabs magasime. mul oli kergelt piinlik. aga see on vast arusaadav. nädal otsa kolme lapsega tegeleda + siis magasime äkki 3 tundi ühtekokku. ja muidugi Angelo tegi meist pilti kui me rahulikult põõnasime, et pärast meie üle korralikult nalja visata, mida ta tegi ka.

pühapäeval ärkasime keskpäeva paiku üles. selleks et kõik oma pesemiste ja sättimistega ühele poole saada, well, see oli omajagu kunst. esimese asjana läksime Staten Island Ferry'le, et näha Statue of Liberty. ideaalne ajastus. läksime päikseloojanguga ja tagasi tulime tulede valges. aga selle Ferry peal oli meeletult külm. tuul oli hullumeelne. aga mulle nii meeldis Statue of Liberty. võimas.
järgmise Ferryga läksime tagasi, ei näinud mõtet seal saarekesel ringi vaadata.

järgmiseks läksime Brooklyn Bridge'le. hästi ilus oli. aga kuna oli pime ja ma olime pidevas liikumises, siis enamus pilte tulid udused. mõned otsustasin siiski üles panna, et te näeksite kui ilus seal oli.

väljas oli kohutavalt külm.

ja siis muidugi Times Square. kümnepalli skaalas oli mu vaimustus 0. mul on nii ükskõik Times Square'ist. ma ei väsi kordamast New York pole minu linn. aga kuna ma olin teistega, siis tahes tahtmata pead sa teistega ka arvestama, mida enamus neist ei teinud. ma ei räägi siikohal Gabs'ist. it doesn't matter. aga mind ajas vihale nende otsustamatus. ma tundsin, et ma vajan õhku. vajan eemalolekut neist. on raske olla koos inimestega, kes ei arvesta teistega.

Angelo nöögib koguaeg Gabs'i. ja kui Gabs küsis talt miks ta mind ei nöögi, siis ta viskas nalja öeldes, et ma hirmutan teda. ma arvan, et selle nalja taga võib peituda osalt tõde. kui mulle midagi ei meeldi, siis ma ütlen selle ka välja. Angelo tegi ühe naljatleva nöökiva märkuse mu kohta, ja ma ütlesin talle, et mulle ei meeldi see. et ta ei tohiks seda teha. siis ta vabandas. aga nägi küll välja päris hirmutatud. lihtsalt. ma ei näe põhjust miks ma pean selle kõik alla suruma. kui mulle midagi ei meeldi tuleb see välja öelda, vastasel juhul võib see tekitada hõõrdumisi või kogunisti probleeme. ja ma üllatan end kui otsekohene ma olen. ikka ja alati mõtlen ma endast kui häbelikust ja armsast Tiiust. aga ma ei usu, et ma enam nii häbelik ja armas olen. ma polnud nii otsekohene Eestis. aga mulle meeldib see. ma ei vaeva end asjade pärast mis pole mulle olulised.

phmts siis kui me tagasi sõitma hakkasime oli kell pool üks öösel. korralik.
ja kõndisime siis rahulikult tagasi kodu poole kui ma küsisin Gabs'ilt kus ta müts on. ja siis ta nagu irooniaga naljatlevalt ütles, et "oh, where's my hat! I lost it" ta tegi seda selllise koomilise žestiga et ma purskasin naerma. ja ta ei ironiseerinud ega ta ei visanud ka nalja. jah. Gabs ostis endale 12 tundi tagasi mütsi ja suutis selle ka juba ära kaotada. ja kuidas ma ta üle naersin, sest ta arvas koguaeg, et müts oli tal peas, ega ei märganudki et mütsi enam polnud peas. tänavad kajasid meie naerust.

ja eile polnudki väga midagi. ootasime järjekordselt Noelia järel päris mitu mitu tundi. ja tema otsustamatuse pärast, lükkus koju sõit päris palju edasi. jõudsin koju 9 õhtul.

host vanemad olid tšillid. pärisid veits ja ütlesid, et neil on hea meel, et ma tervelt kodus olen.

kui oma tuppa jõudsin nägin peegli laual päris palju kirju. trahv. selle eest et sõitsin ilmselt valel rajal. Zpass ja kõik muud jamad. mul oli raske meenutada kus ma siis komapäeval käisin, et võisin valesti sõita. ma ikka ei saa aru mida ma valesti tegin. läksin kohe alla, et host vanematel pärida selle kohta. HM oli tšill, ütles, et ma olevat ilmselt korraks valel rajal olnud ja plaplapla. ta ei olnud üldse pahane, ütles, et on idiootne mult raha nõuda selle, eest et ma korraks valel rajal olin. ma olin nii väsinud, et ei saanud päris hästi aru mida ma siis täpselt valesti tegin. aga sellest sain ma aru, et ma pean jälgima neid radade värke hoolega. ma ei teagi palju see nüüd oli. 10? või kogunisti 30? igatahes HF tegi tasaarvelduse. võttis mu tšekilt selle summa ära, mis ma siis maksma pean. seega kõik on tšill. mulle sobis see variant hästi.
too kolmapäev polnud minu päev for sure.
ja ega vast eilne ka mitte väga.

ma sain veits külmetada. kurk on haige ja uimane on olla.
täna on meil lumetorm. kui hommikul äratus käis, siis ma ei tahtnud kohe kuidagi ülesse tõusta. aga kui ma juba peaaegu sättima hakkasin, hetsin pilgu telefonile ja HM oli sõnumi saatnud, et Goverment ei tööta täna lumetormi tõttu, mis tähendas minu jaoks vabat päeva. pidin ma rõõmust hõiskama hakkama. aga kui välja vaatasin, nägin kõike muud kui lund. aga nüüdseks on korralikult lund juba maas. loodetavasti sulab nädala lõpuks ära.