Thursday, January 2, 2014

Day #92

wow. kas ma tõesti pole nii kaua siia kirjutanud. success.

ma ei teagi millest alustada.
lastel on vaheaeg ja mul oli hirm, et ma pean nendega terved päevad kodus olema ja ise midagi välja mõtlema. aga minu rõõmustuseks oli host mom'il kõik ära planeeritud. ja + eile oli vaba päev. yay!

ühte ma ütlen. it sucks being 20 in United States on New Year's eve. well ma ei tahtnud Gaby't ja teisi tüdrukuid sellepärast tagasi hoida, et nad tunneksid sunnitult minuga olema (ja, ma tean, mu eesti keel on tõesti halb, no need to say it). ja siis ma olin Lindaga. tegime süüa. ja siis ootamatult oli meil double date. ja gosh. see oli koomiline. ja kohutav. me sõitsime DC'sse eelduses näha suurepärast ilutulestikku. noh. sõitsime siis ja need tüübid olid kummalised. nagu nii ebaküpsed või ma ei oskagi kohe öeda. esiteks, see marokolane (kelle nime ma muidugi ei mäleta) ütles kohe et ta peab tavaliselt kellaajaliselt kodus olema. ja ta hoolitseb oma nõbude eest (mis polegi halb iseenesest) aga see kui ta ütles, et ta peab mähkmeid vahetama ja kodu korras hoidma nagu perenaine, siis ma lihtsalt ei saanud selle üle mitte nalja visata. ma ei ole õel inimene. aga ma ei tundnud nendega kohe mitte mingisugust sümpaatiat. ja ma isegi ei üritanud mingit vestlust aretada. tundus et tüübid tunnevad Linda vastu rohkem huvi, mis mulle sobis. aga kuidagi naljakas oli. ja siis too marokolane tahtis, et ma vene keelt neile õpetaksin. ja esimene sõna mida ma neile õpetasin oli ofc "duraq" ja siis nad kordasid seda mitu korda, ja kui nad küsisid tähendust ja ma ütlesin, et see tähendab lolli, siis nad naersid ja küsisid kas ma pean neid lollideks või miks ma selle sõna valisin. hmm. nad olid tõesti totakad. ja siis ma lihtsalt ütlesin, et see on kõige olulisem sõna mida nad teadma peaksid. ja järgmine oli üllatus üllatus "domohošjaika" ja pärast mitmeid kordi kordamist küsisid nad tähendust ja ma ütlesin, et koduperenaine. ja siis nad muidugi naersid. whatever. ja käisime DC's ja pidin suuresti pettuma. ma arvasin et meeletu ilutulestik on. meeletu rahvamass. aga kui me keset DC'd olime ja kell 00:00 oli ja ühtegi pauku ei kuulnud ja inimesi polnud üldse, siis mul oli küll nagu whaat?! nii mage aastavahetus. Eesti on sellepoolest minu silmis küll kohe palju palju parem. ja noh, hommikul host mom ütles, et see on rohkem Eurooplaste värk. ja noh. too bad for me. ahjaaa. nad tegid pilte ka endast ja see oli nii naljakas minu meelest. ja too marokolane tahtis Lindaga pilti teha. ma naersin. ma lootsin, et nad minuga pilti teha ei taha. ja minu üllatuseks tahtsid nad ainult Lindaga pilti teha. no prob. aga kummaline oli veits.
aga siis me sõitsime tagasi Reston'isse. ja nad plaanisid kohvi jooma minna ja mida iganes. aga no ausalt. minu jaoks oli liigagi feil. ja siis kuna nad parkimisplatsil valelt poolt välja hakkasid minema, siis sõitsin ma neilt eest ära. jah. ma põgenesin kohtingult. kutsuge mind õeluskotiks või kelleks iganes, I really don't care. kui mulle midagi ei sobi siis nii ongi. ja pealegi pidin olin ma väga unine. koju sõit Linda juurest oli nii raske. keskendumisvõime oli meeletult madal. mulle tundub, et Lindat häiris veits, et ma nii tegin, aga mul on ükskõik.

ja eile. eile käisin ma kohtingul oma kuuma indialasega (ta ei näe välja nagu enamusest inidalasi) ja  ta räägib inglise keelt puhtalt, ilma aktsendita. muidugi viskas ta nalja mu blondi juuksevärvi üle, ütles et ma näen välja nagu jõuluvana naine. sellises positiivses alatoonis, aga siiski.
sõtisime National Harbor'isse. hästi ilus linn oli.
ja siis mingile hetkel otsustasid Gaby ja Harry meiega ühineda. ja me sõitsime Great Falls Park'i. ei. nad on hästi toredad tüübid. ma ei läheks temaga kolmandale kohtingule kui ta poleks piisavalt huvitav ja charming.
ma lihtsalt naudin seda kõike.

ja siis pärast deiti läksime Noelia juurde. kell oli päris palju. mingi kümme äkki. ja siis me läksime IHOP'i pannkooke sööma. hahaha. crazy. ja koju jõudsin kell 2 öösel. norms. ja täna hommikul pidin muidugi tööle hakkama. win. ma loodan, et mu host vanemad pahaks ei pane. sellest suhtes mingit reeglistikku pole selle koha pealt.

ja tüdrukud plaanivad teha igast väljasõite. tahavad sel kuul kuhugi sõita ja siis järgmisel ja niiedasi. ja siis ma mõtlen, kuidas paganama päralt peaksin ma raha suutma säästa brasiilia ja california tripi jaoks, kui nad tahavad ringi trippida. ofc keegi ei käsi mul minna, aga ma ei saa minemata ka jätta. näha ameerikat.


ja mu musikullapai Gaby muudab oma Hawai tripi aega lihtsalt selleks, et tähistada minu sünnipäeva siin. oh kuidas ma teda armastan. mul oleks nii kahju kui teda sel ajal siin poleks. she's my crazy best friend!









ja kurja. ma pean autokooli käsile võtma. oh man. kuidas ma sellest vaimustuses kohe üldse pole. 

No comments:

Post a Comment