Day #97

tegelikult kirjutasin selle postituse eile, aga millegipärast ei läinud avalikuks. hmm.

 ma olen kolm kuud Ameerikas olnud. ma ei suuda uskuda, et juba kolm kuud. see kuu mil ma siin, Restonis, olnud olen on küll läinud meeletu kiirusega. wow. mul on praegugi nii palju teha. igast plaane on ja muud jama. kolm kuud. wow. oh man. 

kirjutan küll ebaloogilises järjekorras. aga üritan pildi jutuga kokku panna. 

well. ma pole eestis kunagi olles märganud panna pähkleid, kuivatatud jõhvikaid, ja muud värki kokku. ja minu meelest see kombinatsioon toimib suurepäraselt. 

yup. ehitasime lastega tekkidest kindluse. tegime seda isegi suuremaks. 

they loved it! 

ja Jack ka muidugi. 

eksisime Pentagon'i kaubanduskeskusesse. 

Noelia host vanemate kass. kohati on tal päris hirmuäratavad silmad. 

Gabs ehmatas korralikult ära kui me ükskord sinna läksime. päris koomiline. 

(nad just kolisid sisse ja ehitus on osaliselt pooleli, sellepärast on igast kaste ja muud jama terve maja täis)

muideks minuga tahetakse juba suhtesse astuda. agamasberobut no. ma ei taha suhet. vähemalt praegu mitte. kuigi ega tal midagi viga pole. 

I just realized that I have a lot of plans. 

täna oli mul inglise keele test. kiideti mu kingi ja mantlit. ja see naine ütles, et eurooplased käivad alati moega kaasas. well thanks. 

suulises osas küsiti küsimusi ja siis nad valisid ühe pildi ja ma pidin sellest jutustama. aga kui nad valisid siis üks naine valis pildi välja ja siis teine krimpsutas nägu ja too naine kes pildi välja valis küsis "kas sa arvad, et see on tema jaoks liiga lihtne" ja nad valisid muu pildi. 

well neljapäeval saan tulemused, aga ei saa järgi minna, kuna mul on tööaeg. reedel siis lähen. 

ja täna oli üle terve Ameerika meeletu külmalaine. u äkki -16C. mis on hästi harv nähtus. viimati 20 aastat tagasi oli nii külm. ja ilmselt purustati külmalaine rekordeid. yup. et ma just ka õigel aastal siin satun olema. mis üllatus üllatus, tähendas laste jaoks no school.