sellistel pühadel/päevadel kus on emadepäev, isadepäev ja muud seesugused tunnen ma end eriti üksildaselt. tunnen, kuidas vahemaa teeb haiget. tunnen kuidas tahaks sel päeval pea lihtsalt liiva alla peita ja oodata kuni see päev õhtusse veedetud saab. tunnen kuidas sellistel päevadel torgataks mu südamesse noaga. see kuidas need päevad olid Eestis nii loomulikud, kuidas ma ei osanud hinnata seda mis mul olemas oli, ja nüüd kaugel olles tunnen kuidas mul vedanud oli. kuidas ma igatsen seda. ma tunnen end nii eemal olevat kõigest ja kõigist. isegi mu siinsed sõbrad on kuidagi igavaks muutunud. kõigil on omad tegemised. ja kui ma siis laupäeva õhtud Eddiega veedan tunnen kuidas ma olen ka neist kaugel. see kaugus teeb haiget. ma arvasin, et soojemate ilmade saabudes oleme koguaeg väljas ja kõike. aga ma pole enamus oma sõpru üle kahe nädala näinud. teisipäeva õhtul õnnestus mul Gabs'iga korraks välja minna. ja seda ka üürikeseks ajaks. lihtsalt mul ei jää midagi tegemata. ma leian endale oma tegemisi. aga ma igatsen kõiki.
osa minust tunneb, et mulle piisab sellest aastast siin. ja osa minust tahab jääda. otsustamis aega mul iseenesest veel on. oma pool kuud. aga ma olen hakanud kõhklema. ma tunnen, et olen valmis ülikooliks. tunnen, et olen valmis kooli minema ja õppima hakata. varem ma nii ei tundnud.
uskumatu, et ma siin nii kaua olnud olen. peaaegu 8 kuud. kas ma tõesti pole peaaegu aasta oma inimesi näinud. viimasel ajal igatsen ma kõike nii kohutavalt. varemalt kestis see päeva või kaks, aga nüüd on see olnud 2 nädalat. ma tunnen vajadust koju minemise ees.
ma endiselt armastan seda siin. armastan neid lapsi. kes toovad igasse mu päeva tohutul hulgal rõõmu. kuidas ma rõõmustan nende edusammude üle. ma armastan Ameerikat. ma poleks kunagi osanud arvata, et elu mu siia toob. tagasi vaadates saan ainult enda üle uhkust tunda. see kui paganama iseseisev ma olen. kuidas ma tulen oma probleemidega ise toime. kuidas ma julgesin hüpata pea ees tundmatusse vette, sest seda see tegelikult ongi, ma ei ei teadnud kedagi siin, ja olgem ausad mu inglise keel sakkis kohutavalt, nüüd suudan ilma mõtlemata rääkida. ma olen saavutanud enda jaoks rohkem kui ma eales arvata oleksin osanud. ma olen inimesena nii palju kasvanud.
aga ma tunnen, et osa minust on valmis koju tulema.
ma tunnen, et mul on siin nii palju käia ja nii palju avastada, et aastat jääb puudu.
ma vajan otsustavust.
ma vajan sõpru enda ümber. ent meil kõigil on nii palju koguaeg teha.
ma tunnen, et peaksin aja maha võtma. aga ma ei oska seda teha.
No comments:
Post a Comment