Day #38

ma olen rematchis.
kõige hullem asi mis võib juhtuda.
neile, kes ei tea mida see tähendab, teadmiseks, et ma vahetan pere.

kui te küsite miks, siis sellele on nii palju põhjuseid.
eile õhtul sain teada, et poiss ei lähe täna kooli, kuna on jälle haige. ja ma sattusin paanikasse, kuna plaanisin minna arstile, sest allergia on tõesti kohutav. seega võtsin julguse kokku ja läksin alla ja küsisin mis kellani ma töötama pean. ta vaatas mind kummalise pilguga. ütles, et nii kaua kuni ta koju tuleb. ja kui ma ütlesin talle, et programm ei luba mul üle kümne tunni töötada, sain sealt sellise viha ja sõimu. ausalt, mitte keegi pole minuga kunagi nii õel olnud.
ma pole end kunagi nii halvasti tundnud.
aga ma tundsin, et see tuleb. ma tundsin seda kohe algusest peale.
see pere ei olnud mulle õige.

pere katkestas programmi. ma ei pea enam töötama. aga programm kohustab neid mind 2 nädalat majutama rematchi ajal. mis on kohutav ja awkward. ma ei tee mitte midagi.
ja kui kahe nädalaga peret ei leia. well siis saadetakse oma kulude ja kirjadega koju.

ma hakkan poissi igatsema. ma tõesti armastan teda.

jah. just siis kui sa said aru, et kõik on õige. et sa armastad lõpuks ometi oma tööd, läheb kõik persse.

ma pean hakkama saama.