Day #50

 tänane hommik algas minu jaoks väga varakult. ärkasin 6:30, et teha igast toimetusi enne uude koju minemist. ma jälestan kohvri pakkimist. arvasin, et saan hakkama kohvri ja kahe kotiga, aga no ei mahtunud asjad kuidagi ära, pidin kolmanda juurde võtma. raske elu.
hostmom tuli mulle järele 9AM. ja kuidas ma närveldasin.
kõik osutus hoopis palju toredamaks kui ma ette kujutasin. kui ma autosse istusin, siis andis ta mulle selle kaardi. keskmine tüdruk oli teinud selle. niiiii armas minu meelest. tekitas hea tunde.
Reston ei ole Potomacist ja Gaithersburgist kaugel. sõit kestis äkki tund või isegi veits vähem. ei tea. ei pööranud ajale just kuigi palju tähelepanu.

ja kui me autoga maja ette jõudsime, nägin kuidas tüdrukud aknast piiluvad. kaks nooremat tulid sokkis välja. ja kui häbelikud nad olid. nii armas. tänasin Penny't kaardi eest.
see kõik. kõik lihtsalt sobis. see hetk kui ma tüdrukuid juba kaugelt nägin, siis ma tundsin, et nad on minu tüdrukud. sa lihtsalt tead seda, ma ei oska seda seletada. ja oh nad on kõik nii ilusad ja armsad.
ma tunnen end koduselt. kuigi veits harjumatu on.
mul on oma vannituba. oh god. jess. ja tuba on suur. kohati harjumatu. aga hubane.
pakkisin asjad lahti. ja siis tehti mulle maja tiir. ja Siret just rääkis mulle, et ehk ma saan oma viie WC'ga maja (kõlab naljakalt) aga siin majas on tõesti 5 WC'd. ja milline köök. ja milline elutuba ja milline veranda. ma kujutan ette kui super on siin suvel hommikuti verandal kohvi juua ja nautida seda kõike. tõesti suur maja. lastel on oma mängutuba ja neil on oma väike jõusaal, kui ma seda nii nimetada saan.

pärast ringkäiku, pereemaga lobisemist ja tüdrukutega tutvumist käisime koeraga jalutamas. 4 last. vanem tüdruk läks HF jalgpalli turneele. neil olid nõod külas. kokku neili. läksin üles oma tuppa, et mantlit võtta, ja ennäe kes mu padjal magas. ma arvan et kassi nimi on Jack. aga ma pole kindel. 15 aastat vana kass. näeb välja nagu panter minu meelest. ja pidi suht kuri kass olema. väntsutamine ja muu selline jama ei meeldi. eelistab üksinda olemist. aga minu kassi igatsuse suudab mingil moel leevendada küll.

another thing what I love about here, kergliiklusteed, mida Potomacis, mu vanas elukohas ei olnud. ja see on super. HM ütles, et neid on hästi palju ja pikalt siin. kena naabruskond ja kena maja.

keskmine tüdruk loetles üles, mis meil ühist on. mõlemale meeldib kunst, jõulud. mõlemal on blondid juuksed. meile meeldib lugeda (pere on üldse hästi suured lugejad). ja kui ma nende toas olin ja nad mulle igast asju näitasid ja rääkisid, tuli juhuslikult välja, et Penny nuku nimi on Miia nagu minu karulgi. ja kui vaimustuses me olime. kui ma arvasin, et noorimaga on ilmselt kõige lihtsam, siis ma eksisin. Pennyga on kõige lihtsam. ta on minust vaimustuses. Bellele ma meeldin ka, you can see that, aga lihtsalt Penny kallistab mind ja on minu juures ja ütles, et see on talle ootamatu, et ma talle nii kiirelt meeldin. ta hoiab minu poole rohkem kui teised. ja see on nii armas. vanimaga on ilmselt veidike keeruline. ta on sportlik, Harry Potteri suur fänn (ta tuba on Harry Potteri postreid ja igast värke täis. hästi temaatiline, nii lahe) ja nagu HM ütles, et ta on väljakutse. ja ma tunnen, et seda ta ka on. aga ma olen alles esimest päeva ja mul on aega, et temas selgusele jõuda.

pärast jalutuskäigult tagasi tulemist, läksime vanema tüdruku jalgpalli turneed vaatama. ja väljas oli ilmselgelt super külm. pean talveriideid endale vaikselt ostma. 

siin on killuke mu toast.

pärast käisime söömas, ma ei tea kus, aga bufee värk oli seal. söö palju tahad. see pere toitub tervislikult ja neile on see hästi oluline. ja see on hea asi. 

igatahes šokolaadi purskkaev, või mis iganes see ka ei ole, oli seal. ja no vähemalt korra elus tuleb ära proovida. kolmas oli veel, see oli karamelli oma aga sellest pilti ei teinud. 

kõik oli maitsev. 

ja siis me läksime jõulu tulede show'd vaatama. ja see on lihtsalt üks lahedamatest asjadest mida ma näinud olen. see oli tõesti lahe. tüdrukud olid ka nii vaimustuses. pildistades ei tulnud pildid välja. liiga pime ja sada muud jama. aga ma filmisin seda kõike. mul on 2 suurepärast videot. aga ma ei taha neid üles laadida. aga tahan teile anda mingitki aimu kuidas see välja nägi. print screen my friend. mõned tegin. palju ei viitsinud. aga siin nad on.

see oli minu meelest kõige lahedam. kõige maagilisem. pildilt ei ole väga midagi 

aru saada, aga metsas nagu oleks lund sadanud.

 see oli tõesti midagi maagilist. 

kusjuures Penny võrdles mu eelmise hostfamily lugu tuhkatriinu looga. alguses naersin, kuid kui järele mõelda, siis see oli midagi sarnast. hea võrdlus minu meelest. 

jõudsime mingi seitsme aeg koju. ja ma olen väsinud. kõik on tore. homme ilmselt lebon. sest nädalavahetusteti ei pea ma nagunii töötama. ja vanimal tüdrukul on ülivara jalgpall jälle. ja teised lähevad äkki kirikusse kui ma ei eksi. ja mul lubati kaua magada. 

kui ma õigesti aru sain, siis vana Au Pair aitab mind esmaspäeval, sest ta pole veel ära läinud. ta on praegu puhkuselt või miskit sellist. aga kohati on see üliimelik. 

ja kolmapäeval äkki lähme North Carolina'sse Thanks Giving'ut tähistama. tavaliselt nad Au Paire kaasa ei võta, aga kuna ma olen siinkandis uus ega tea kedagi, siis nad küsisid mult kas ma tahan tulla. ja ma ütlesin, et mulle meeldiks see. ma lihtsalt tahan kõikidest pühadest võimalikult palju osa saada. 

HM andis mulle palju materjali siinse piirkonna kohta, mida ma nüüd hakkan läbi sirvima. tundub põnev.