ma käisin dermatoloogi juures. sain teada mis mu allergiat põhjustab. sain ravimi. aga sellega oli ülipalju jama. mulle ei kirjutatud retsepti välja ja mida iganes.järjekordselt pidin välja käima üüratu summa arstile ja rohule. ühesõnaga Susan, naaber kes mind arstile sõidutas, aitas mul selle jama lahendada. ja ta on lihtsalt maailma kõige toredam naine. ameeriklased on abivalmid ja soojad.
vana hostmom kirjutas mulle. ei saanud telefoni tööle mis ta mulle kasutada andis. ja kõige tipuks sõimas mind korralikult "You are a complete disaster and a shame to you parents and country! I sincerely hope that you will learn from this experience." hea nali. ma ei arva, et ma olen oma vanematele häbiks. vastupidi. ma arvan, et tema häbistab end sellega, et saadab mulle selliseid kirju.
ma ei kirjuta talle tagasi. milleks? et üritada tema meelt muuta?! see oleks lihtsalt õli tulle valamine. ja ma olen piisavalt küps, et seda mitte teha.
ehk mitte piisavalt küps, et seda siia mitte postitada. aga ma ei hooli sellest.
ilmselt ma tegelikult ei tohiks seda siia postitada. aga sama ei saa ma seda ka tegemata jätta.
No comments:
Post a Comment