tänane päev on olnud ülimalt tegus. ärkasin varakult. Maria tuli mulle 11AM järgi ja teekond Washington DC'sse võis alata. oma üllatuseks leidsin temaga kiirelt ühise keele. ütlemata tore on kellegia rääkida ja väljas käia. ta on tõesti tore.
veendusin enam, et Washington DC meeldib mulle palju rohkem kui New York. see on kuidagi nagu kodusem. kuidagi palju rahulikum kui NY.
ja kui ma peaks lemmiklinna valima, siis oleks see just Washington DC.
siinkohal ärge pange mulle pahaks ajaloolisi faktivigu. Maria rääkis mulle veits igast asjast ja ega ma kõike ka täpselt ei mäleta, ja olen liialt laisk et üle kontrollida (muide, kell on hiline ka praegu siin).
Maria rääkis, et need postid/sambad, et igaüks esindab ühte osariiki
ja kui ma nüüd täiega mööda ei pane siis II maailmasõja värk.
pean ütlema, et paganama hea tunne oli seal ringi jalutada.
asjad mida sa oled harjunud telekast/arvutist nägema sa lihtsalt
näed neid oma silmaga. see feeling oli meeletu!
kohustuslik turistikas.
kõike turistikaid ilmselgelt üles ei topi.
aga mõned õnnestunumad siiski.
see oli hästi pikk sein ja see sein oli kõik täis II Maailmasõjas
hukkunud Ameerika sõdurite nimesid.
mida oli lihtsalt meeletult.
sein võis olla äkki 50-100m pikk.
pildil siis ilmselgelt väike osa sellest, aga minu meelest
märkimisväärne.
seda väljakut ümbritsevad mõlemalt poolt Smithsonian muuseumid,
neile kes ei tea, mis see tähendab, teadmiseks et need on tasuta muuseumid.
ja neid muuseumeid ei ole vähe. ja need on meeletult mahukad.
minu meelest nii lahe.
meie valikuks osutus African Art
ja minu meelest vapustav. ma ikka pidevalt ahhetasin.
see on nii erinev ja igatpidi kaunis ja remarkable, fantastiline.
mõned pildid siis muuseumist.
kõike näitust muidugi me läbi ei käinud, sest nagu ma ütlesin, need on meeletult mahukad, ja ma arvan et kui käia läbi terve muuseum, siis selleks kuluks tunde.
minu meelest huvitav lahendus
põrandal oli mustrite mäng, kutsuge seda kuidas iganes.
aga minu meelest nii põnev.
kas see pole mitte hämmastavalt huvitav?!
kunstiteos, mis meile Mariga täiega meeldis.
mis mulle Washington DC juures meeldib on see, et need kõik monumendid ja kapituooliumid ja muuseumid on ühes kohas. sa ei pea selleks ühest linna otsast teise sõitma, et näha näiteks White House'i. ja seda ma ennem ei teadnud. parkisime auto Monumendi juurde ja sealt kõndisime igale poole jala.
ma oleksin eelistanud päikselist ilma, sest minu meelest on kõik pildid palju ilusamad kui päike paistab, aga what can you do.
käisime pärast kusagil Bethesdas Mehhiko söögikohas söömas. pole kunagi varem proovinud, aga mulle nii maitses. ja Maria ütles, et see on lahe ja õige, et ma proovin uusi asju. selle peale ütlesin, et kui ma ei tahaks uusi asju proovida, siis ma poleks pidanud siia tulema. ja ta täiesti nõustus minuga.
jõudsin kodus olla äkki tunnikese, kui Maria ja Martha mu üles korjasid, et minna house party'le. Martha kiitis mu inglise keelt ja seda tegi eelnevalt ka Maria. Martha ütles, et kui tema siia tuli siis ta väga ei osanud inglise keelt ja noh nüüd oskab ta seda igaljuhul hästi, sest on olnud siin aasta ja kolm kuud.
sain ka punasest topsist juua nagu Ameerika filmides näidatakse. kuigi limonaadi. sest ma olen alaealine. ja seal peol polnud muide üldse alkoholi.
nii palju eri rahvustest inimesi oli koos. alates siis brasiillasest ja lõptades hiinlastega. tõesti selline elav pidu oli. mis minu jaoks on huvitav, on see, et inimesed tantsivad siin salsat ja muid seesuguseid tantse, mis on niiiiiii lahe.
ma küll ei tantsinud, aga nautisin seda melu täiega.
ma olen tänasest päevast nii väsinud. kell on palju ja ma pean homme jälle suhteliselt vara ärkama, sest pean 1PM olema Washington DC suures metroo jaamas, et kohtuda Liaga.
ja ma loodan et James on hommikul vara üleval, et ma saaksin talt instruktsioone küsida kuidas metroo jaama saada. ilmselgelt ei orienteeru siin piirkonnas veel hästi.
hoolimata sellest, et kõik ripub juuksekarva otsas, oli mul täna hea päev. küll kõik laabub.
No comments:
Post a Comment