Thursday, November 21, 2013

Day #48

ma olen õnnelik. hoolimata sellest, et ma olin end valmis pannud koju minekuks. ma olin täiesti leppinud selle faktiga, et Eestisse tagasi. ja nüüd. paari tunniga sai kõik selgeks. ja see tundub olevat tore pere. see õige. mul on hea tunne selle suhtes.
oleks ebaaus lahkuda siit mitte just kuigi meeldiva kogemusega.
teine osariik. Virginia. pole meeletult kaugel. aga siiski teine osariik. mul pole selle vastu midagi, et näen teist osariiki ka. ja kolm last. kõik tüdrukud. noorim on 4, keskmine on 7 ja vanim on 10. ja nad meeldivad juba mulle praegu, hoolimata sellest, et ma olen neid ainult pildi pealt näinud.
JA NEIL ON KASS! JA KOER! kui lahe see on. ma sulasin kui ta ütles, et neil on kass. oh. kuidas ma oma Jossi igatsen.
ma olen elevil. tõesti olen. kogu see halb olukord. kogu see teadmatus on läbi. ma olin emotsionaalselt nii kurnatud. aga näed. saatus tahab, et ma siia jääksin. sellel kõigel on põhjus.
see on ainuõige. ma nägin selleks liiga palju vaeva, et pärast poolteist kuud koju minna.

aitäh kõigile, kes te mind toetasite. see tähendab mulle palju!

ilmselt nädalavahetusel uude koju. oh man. I'm so excited!


ja ma vedasin Shitheadiga täna kihla, et mu inglise keel on varsti tema omast parem. ja küll ta näeb. ma teen talle tuule veel korralikult alla!

everything has fallen into right pieces!

No comments:

Post a Comment