täna on olnud huvitav päev. interneti polnud. tegin mis tegin, mina sellele süsteemile siin pihta ei saa. interneti ikka polnud. võtsin seda kui märki. sest olen plaaninud juba mitu mitu päeva poodi minna, ühtteist on ikka vaja. seega seadsin sammud poe poole. välja on nii ilus ilm. ja suhteliselt soe. kleidiga paras minna. kui ma Eestis oleks, siis ilmselgelt seda teha ei saaks.
ja muidugi kui koju jõudsin, siis uks oli lukus. ja võti ei keeranud. see oli lihtsalt nii naljakas. läksin ühe lähedal oleva töömehe juurde ja seletasin, siis et ei saa tuppa, et olen siin olnud ainult kaks nädalat, et meil kodus selliseid luku süsteeme pole, palusin teda, et ta tuleks teeks ukse lahti. tol hetkel ma küll mõtlesin, et olen nii saamatu, et ei saa sellise lihtsa asja nagu luku keeramisega hakkama. nii häbi oli. aga see mees ütles, et mul on ülemist võtit vaja ja seda mul ilmselgelt pole. ja siis ma laenasin ta telefoni, et Leilale helistada. tavanumber läks kõneposti. tööjuures võttis ta sekretär vastu ja ütles, et teda pole. pshhh. norms.
vähemalt oli väljas soe ja ilus ilm. ja siis ma lakkisin oma küüsi. ja kuulasin muusikat. tänu jumalale, et ma kõrvaklapid kotti panin. mõtlesin, et varsti peaks Gloria ka koolis tulema. et tal peaks võti olema.
ja siis mingil hetkel avas Leila ukse ja ütles, et ta oli duši all. ja lasi mind sisse. imestas küll kuidas võti ei keeranud.
siis kui mul igav on ja niisama ukse taga passin.
oh kui palju küünelakke seal oli. niii meeletult suur valik. ei suutnud paar tükki endale ostmata jätta.
No comments:
Post a Comment