ehk see, et sain täna esimese kirja. või noh. kaardi. meie Community Counselor Victoria saatis. niii armas.
kui Leila koju tuli, siis läksime panka, et mulle pangaarve avada ja telefon osta.
pangas pidin muidugi viisat ja passi ja kõige igasugu jama näitama. ja siis nad küsisid mu emaili. damn. mul on alati oma emaili keeruline seletada. seleta siis, et tiiu topelt t'ga ja perekonna nimi samamoodi (ma ei reklaami siinkohal oma emaili, ega oota kellegilt kirju, lihtsalt et mõistaksite miks mul on seda raske seletada). wait, here comes the best part! @HOT.ee mis tähendab inglise keeles "kuum". ja sel hetkel te oleksite pidanud Leila nägu nägema. tal oli nagu WHAAAT?! neile jättis kindlasti sellise mulje, et mul on mingis seksportaalis kasutaja ja kasutan seda emailina. ja ausõna. sel hetkel oli mul nii häbi. seletasin kiirelt neile muidugi ära, et see ei tähenda Eestis mitte midagi, et see on täiesti tavaline emaili keskkond. aga no win! pole kunagi mõelnud, et meie Eesti meilikeskkond võiks mulle kunagi piinlikke hetki tekitada. kurja. peab vist muud kasutama hakkama. aga see ajab mind ikkagi naerma.
ameeriklased on jutukad.
telefoni poes läks muidugi meeletult kaua aega. süsteemi vead ja mida veel. ma ei ole muidu nuriseja tüüpi ega midagi sellist. aga see müüja oli minu meelest korralikult üle võlli. Eestis oodatakse müüjalt viisakat ja hästi lugupidavat käitumist. ma ei räägi, et kõik siin Ameerikas on sellised. aga lihtsalt see üllatas mind. kui ta telefoni karbi avas ja endale sisse lõikas, siis ta pomises kõvasti sellise koomilise alatooniga, et "see elukas lõikas mulle näppu sisse." "oh, sain su kätte, ei pääse sa kuhugi mu käest!" mulle muidu meeldivad sellised huvitava karakteriga inimesed, aga minu meelest on kõigel oma aeg ja koht. kui sa ikkagi teenindad, siis sa pead huumoriga piiri pidama. see oli minu meelest ebaproffesionaalne käitumine (vabandan grammatika vigade pärast, tean et neid on palju. ausõna, enne siiatulekut kirjutasin paremini).
ma ei pidanud Albertiga trick-or-treet'ima minema. Leila pidi muidu minema. küsisin neilt muidugi igaks juhuks üle, et kuna on mu tööpäev aga ikkagi Halloween, et kuidas mu tööpäev ette näeb. Leila ütles, et ta läheb Albertiga, aga kui ma tahan siis võin muidugi ise minna. ja ma ütlesin Leilale, et kuna meil Eestis pole see suur traditsioon ega miskit ja kuna see on ilmselt ainus kord elus, kus ma saan sellest osa, siis ma lähen poisiga.
Albert nägi tõesti väga lahe välja. ja ta meeldis kõigile.
ma ei teadnud, et Halloween on siin nii suur püha ja et seda tähistatakse nii suurelt. lapsi oli meeletult. ma arvan mingi 50 kindlasti. ja ürita siis oma poisil silma peal hoida kui ta jooksis kord ühe grupiga kord teisega. kusjuures vahepeal ta kadus mul silmist, sest neid lapsi oli tõesti meeeeletult palju. aga ma leidsin ta kiirelt üles.
väljas oli niiiii soe. ma arvan et 25C võis vabalt olla. niii mõnus.
see on nii kummaline kuidas ma tunnen, et ma olen filmis. kuidas ma ei taju ära reaalsust. kuidas ma nagu kulgen selle kõigega siin kaasa. see kuidas ma tõesti tunnen väikestest asjadest niii suurt rõõmu. ma ei suuda naeratust alla suruda, ega tahagi seda teha. see on tõesti nii uskumatult hea tunne.
see on nii lahe kuidas kõik vanemad oma väikeste nunnude lastega ja kostüümidega väljas olid. see ühtsuse tunne. amazing. see kuidas kõik oli oma täiuslikus koosluses. täiuslik. ja see tegi mind veel õnnelikumaks. mulle meeldib Halloween ja selle spirit.
kuigi. mulle meeldivad Eesti Mardipäev ja Kadripäev palju rohkem. selles on traditsiooni.
but you know what? you just gotta be open minded and feel this. open your heart to everything. and then you'll be amazed.
muidugi pidin oma poisiga koos pildi tegema :)
Alberti saak :)
seda on tõesti palju
HAPPY HALLOWEEN!
No comments:
Post a Comment