täna sain ühe väga halva uudise. ilmselt selgub paari päevaga mis edasi saab. mis juhtub. oh. kurja.

ma ei taha millegil pikemalt peatuda. lihtsalt lühidalt.

kuna neil guašše minu üllatuseks pole, siis on neil vesivärvid aga pintsleid pole. ega siis midagi tegemata ei jäänud. milleks meil näpud on. 

minu meelest nii lahe.

mul on halb komme hakata kõige ebasobivamatel hetkedel naerma. täna nägin päris suurt vaeva, et keset suurt sõnelust milles osalesin mina, Gloria, vanaema ja Albert, mitte naerma pursata. poiss ei taha sõna kuulata. ja see kuidas see kõik on lihtsalt nii ameerikalik. nagu ma oleks osa filmist. see ajab mind nii naerma. aga sain lõpuks kõik kontrolli alla.

ma loodan, et kõik läheb hästi.