skypisin täna väikestega ja hakkasin peaaegu, et nutma. mul oli lihtsalt nii hea meel neid näha. nii hea meel rääkida eesti keeles. kuigi kuna ma olen nädal aega järjepidevalt inglise keeles rääkinud, siis osa asju tuleb esimesena inglise keeles pähe kui eesti keeles. mul on hea meel näha rõõmustavaid nägusid. näha oma inimesi.
ülejäänud päevaga ma ei tea mida peale hakata. pereema lubas kaubanduskeskusesse viia kui ta koosolekult tagasi jõuab. et ma saaks lihtsalt välja. või lihtsalt lähen jalutama siia kusagile. tutvuma ümbruskonnaga.
ma lihtsalt tunnen end koduselt siin.
ma olen harjunud mõttega, et ma olen siin aasta aega.
aga ma nii igatsen teda.
No comments:
Post a Comment