Day #59

ma ei saagi aru kui kiirelt aeg läheb. ma tunnen nagu ma oleks siin pere juures olnud rohkem kui veidike üle nädala. pigem nagu kuid. ja ma ikka imestan kui lähedale jõulud jõuavad. mmm great.

Kadi ütles, et mu pakid jõudsid täna Eestisse ja olid päris räbalas seisus. need mis ma arvasin katki olevat polnudki katki. I'm surprised. aga mu New Yorgi tass on veits katki, millest on mul paganama kahju. nipet-näpet veel. aga noh. tšill. tore, et kohale jõudis

kuna täna on esmaspäev, siis tähendab see minu jaoks tervet päeva noorimaga. aga tal on oma gymnastics, mis tähendab mulle tunnikest lebo. aga ei. ma saan nendega iga päevaga paremini läbi. kui vanemad tüdrukud koolist jõudsid, siis kuidagi nagu lobisemise ja õppimise segust hakkasime mööda maja ringi jooksma. maja oli tüdrukute kilkeid ja naeru täis. mul oli tõesti tore. kuigi ma kujutan ette kui totakas ma ikka olin. ja ma ei tea. me nagu mängisime peitust ja midagi seesugust, ja ma lihtsalt sain korralikult nendega naerda. neile õudsalt meeldis. raske oli neile öelda, et nüüd on aeg lõpetada ja oma instrumenti harjutama hakata. "lets do this one more time. please Tiiu. only one more!" ja kuidas sa saad neile sellist lusti keelata, kuidas ma saan oma tüdrukutele ei öelda. that's hard. ja kui noorim oma meeletult armsat nägu teeb, siis eriti.
ja see oli hetk kus vanem tüdruk mu täielikult omaks võttis.
ja mul on niii paganama hea meel. see oli mulle ootamatu. sest ma arvasin, et ma ei meeldi talle või noh, et tal on minust ükskõik. sest eelmist Au Pairi ta tõesti kohe üldse ei sallinud.
ma "kogemata" kuulsin ta kõnet pealt kui ta emaga rääkis. ta ütles "mom, I really like her" ja ütles, et ta ei taha seda pekki keerata. ja kõike muud. ja mu süda sulas. man. ma olen lihtsalt totakas. ja ma meeldin talle. I LOVE THEM!

ja Host mom ütles mulle veidike enne õhtusööki, et ma tõesti meeldin neile. AWW! nii tore on seda kuulda.

nad on heade kommetega. sa lihtsalt tunned seda hetke kui klikk käib ära ja sa oled nende. ma lihtsalt ei oska seda paremini seletada. aga ma ehk olengi ma õiges kohas. ma olen südamega selle juures. ja ma naudin seda kõike.
ma arvan et see on mu õige pere. kui ma pidin selleks, et siia jõuda, nägema nii palju vaeva ja saama halva kogemuse, siis fine, see kõik õigustab end ära.

kui ma tänasele mõtlen ja meenutan meie mängimist ja kilkamist ja naeru, siis tahes-tahtmata venib mu suu kõrvuni.

I'm living it!