naljakas on see, et mu kui mu brasiilia sõpradel on küsimusi inglise keele käänete kohta või kuidas midagi õigesti öelda küsivad nad seda minu käest. ma ei kiida end teavani. ma ei saa kohe kindlasti väita, et mu inglise keel on super, aga ma olen oma taset siin olles tõstnud. palju palju parem on. aga lihtsalt naljakas on sest üks tüdrukutest on siin viis kuud olnud ja küsib ikka minu käest. ma ei kurda. vastupidi. :)
käisime eile õhtul Washington DC's. algse plaani kohaselt pidime minema ööklubisse. aga kuna me peale südaööd kohale jõudsime (parkimise koha leidmine on kunst) siis küsiti meilt 20 dollarit, which is a lot. seega me otsustasime mitte minna. mööda tänavaid kõndides võisid eest leida oksendavaid noori, mis on minu meelest päris räme. ja mul on osalt hea meel, et ma olen alaealine seega on mul vabandus mitte joomiseks. ja muidugi kuna olen alakas sain kaks suurt musta risti käe peale. muidugi me sisse ei läinud. aga jah. norms. selline lapse tunne tuleb peale. ometi ei ole ma laps. ma ei tunne end alakana. aga ma üllatan kõiki kui nad kuulevad et ma 20 olen. kui paar aastat tagasi pakuti mulle vähem, siis ilmselgelt on see muutunud, pakutakse 1-2 aastat rohkem. ma ei saa öelda, et ma olen üleliia vaimustuses.
ja siis me sõitsime Virginiasse tagasi, kusagile suht lähedale kus tüdrukud elavad (ma elan ilmselgelt poole tunni kaugusel neist). ja siis poisid viisid meid sellisesse vanade inimeste paari, kus oli 40+ ja latiino muusika. ameerika virma. hahaha nii meenus kohe virma. ja me tüdrukutega naersime, et poisid ise nii noored aga toovad meid sellisesse kohta.
ja nii me siis lõpetasime samas söögikohas kus me nädal tagasi pärst klubi käisime. ja tuleb välja, et tüdrukutele nii meeldib see koht, et nad käisid nädala sees mõnel korral ka seal, ja neid tunti juba seal, ja too mees kes meid teenindas nädal tagasi tundis mu ka ära. good! ja neil oli nagu selline sõbra õhkkond seal, et isegi manager jutustas meiega. ja see Christian, kellele Gaby muidugi silma peale pani (see on ilmselgelt Gaby :D ) ta oli tõesti tore. nad on numbreid vahetanud, ja siis Christian tahab meile ümbruskonda näidata, aga ilmselt ülejärgmine nädalavahetus, sest tüdrukud lähevad New Yorki järgmine nv (ma pidin keelduma, sest ma ei ole osav rahakoguja praegu ja + igast kingid ja muud jamad on vaja soetada). ehk siis lähen Liale külla kuna midagi plaanis pole. igastahes selline sõbralik meeskond paneb tahtma mind sinna tagasi minna. nad on tõesti toredad.
ja kui raske on kell viis hommikul väsinuna koju sõita.
ja ometi ei oska ma hommikuti kaua magada. magasin äkki 4 tundi ainult.
ja täna on Baltimore's John Mayer'i ja Philip Philp (pole viimase artisti õigsuses kindel) kontsert. ja tüdrukud lähevad. 80 dollarit pilet. gosh. John Mayeri pärast tahaks küll minna, aga ma olen ilmselt liiga väsinud, et minna.
ja hei. meil hakkas just lund sadama.
jälle!
muidugi kui mina siin olen siis tuleb lund meeletult. raudselt järgmine aasta ei tule neil lund.
käisime eile õhtul Washington DC's. algse plaani kohaselt pidime minema ööklubisse. aga kuna me peale südaööd kohale jõudsime (parkimise koha leidmine on kunst) siis küsiti meilt 20 dollarit, which is a lot. seega me otsustasime mitte minna. mööda tänavaid kõndides võisid eest leida oksendavaid noori, mis on minu meelest päris räme. ja mul on osalt hea meel, et ma olen alaealine seega on mul vabandus mitte joomiseks. ja muidugi kuna olen alakas sain kaks suurt musta risti käe peale. muidugi me sisse ei läinud. aga jah. norms. selline lapse tunne tuleb peale. ometi ei ole ma laps. ma ei tunne end alakana. aga ma üllatan kõiki kui nad kuulevad et ma 20 olen. kui paar aastat tagasi pakuti mulle vähem, siis ilmselgelt on see muutunud, pakutakse 1-2 aastat rohkem. ma ei saa öelda, et ma olen üleliia vaimustuses.
ja siis me sõitsime Virginiasse tagasi, kusagile suht lähedale kus tüdrukud elavad (ma elan ilmselgelt poole tunni kaugusel neist). ja siis poisid viisid meid sellisesse vanade inimeste paari, kus oli 40+ ja latiino muusika. ameerika virma. hahaha nii meenus kohe virma. ja me tüdrukutega naersime, et poisid ise nii noored aga toovad meid sellisesse kohta.
ja nii me siis lõpetasime samas söögikohas kus me nädal tagasi pärst klubi käisime. ja tuleb välja, et tüdrukutele nii meeldib see koht, et nad käisid nädala sees mõnel korral ka seal, ja neid tunti juba seal, ja too mees kes meid teenindas nädal tagasi tundis mu ka ära. good! ja neil oli nagu selline sõbra õhkkond seal, et isegi manager jutustas meiega. ja see Christian, kellele Gaby muidugi silma peale pani (see on ilmselgelt Gaby :D ) ta oli tõesti tore. nad on numbreid vahetanud, ja siis Christian tahab meile ümbruskonda näidata, aga ilmselt ülejärgmine nädalavahetus, sest tüdrukud lähevad New Yorki järgmine nv (ma pidin keelduma, sest ma ei ole osav rahakoguja praegu ja + igast kingid ja muud jamad on vaja soetada). ehk siis lähen Liale külla kuna midagi plaanis pole. igastahes selline sõbralik meeskond paneb tahtma mind sinna tagasi minna. nad on tõesti toredad.
ja kui raske on kell viis hommikul väsinuna koju sõita.
ja ometi ei oska ma hommikuti kaua magada. magasin äkki 4 tundi ainult.
ja täna on Baltimore's John Mayer'i ja Philip Philp (pole viimase artisti õigsuses kindel) kontsert. ja tüdrukud lähevad. 80 dollarit pilet. gosh. John Mayeri pärast tahaks küll minna, aga ma olen ilmselt liiga väsinud, et minna.
ja hei. meil hakkas just lund sadama.
jälle!
muidugi kui mina siin olen siis tuleb lund meeletult. raudselt järgmine aasta ei tule neil lund.
Äkki on Phillip Phillips, winner of the American Idol 2012. Aga see teeks ju sama kui Ott Lepplandi kontserdi eest 60€ maksta! :D
ReplyDeletejust nimelt Phillip Phillips :D
ReplyDeleteaga John Mayer on suur tegija. :D